3

Sõnajalaõis – hea ettekääne kedagi metsa meelitada

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Arvo Tarmula foto

Jaaniööl sõnajalaõie otsimisest on jutustatud palju kauneid lugusid, tegelikult ei ole ühtegi sõnajalaliiki, mis õitseks.

„Küllap teadis seda ka vanarahvas, aga sõnajalaõis on väga tore kujund ja hea ettekääne kedagi kaunil suveööl endaga metsa jalutama meelitada,” ütles botaanik Toomas Kukk.

Ükski sõnajalg ei moodusta isegi mitte midagi õiesarnast.

„Ega õigeid õisi pole ju ka okaspuudel, aga sõnajalad on õitest ikka väga kaugel,” ütles Kukk.

Sõnajalad paljunevad eostega, mille tuul laiali kannab.

„Eosed ei ole seemned, vaid sootud moodustised,” ütles Kukk.

Kui eos satub soodsasse kasvukohta, siis moodustub eelleht ja alles seal toimub viljastumine ning seejärel hakkab kasvama uus sõnajalg.

Sõnajalaõis aga on eestlastele isegi nii meeltmööda, et on valitud kõige eestilikumaks sõnaks. Teisele ja kolmandale kohale jäid „öö” ja „kullakallis”.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
jüri
jüri

otsige edasi

muig
muig

noh jah. ju see sõnajalaõis seeliku all ikka on 😛

juss
juss

Jubka all on ikka pokemon!

wpDiscuz