Seoses suve lähenemise ja veebis liikuvate retseptidega tuletab terviseamet meelde, et kõik roheline pole sugugi ohutu ning et kindlasti võivad hobikoka jaoks ohtu kujutada Eestis kasvavad putkelised.
„Tuleb aga taas korrata – kõik, mis maast võrsub, et sobi patta panna,” ütles Mare Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht. „Putkedest on vähe liike, mida võib toiduks tarbida ning tavaline inimene ei pruugi vahet teha.” Karuputke puhul piisab aga tugevate põletushaavade sarnaste kahjustuste tekkeks vaid taime puudutamisest ja päikese käes viibimisest.
Eestis kasvab kaks invasiivset ja inimesele ohtlikku agressiivset karuputke võõrliiki: hiid- ja Sosnovski karuputk, mis on Eesti pärismaistest suurekasvulistest sarikaliikidest (rahvanimetus putked) selgelt suurekasvulisemad. Laialt on levinud just Sosnovski karuputk, mille suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Hiid-karuputk on Eestis vähelevinud, välimuselt on taime Sosnovski karuputkest keeruline eristada. Karuputke mahl sisaldab psoraleene, mis ärritab nahka ja limaskesti. Psoraleenid imenduvad purunenud taimerakkudest mõne minutiga ja kinnituvad naharakkude tuuma ja rakukoesse, sidudes tugevalt päikese ultraviolettkiirgust. Juhul, kui taimemahla ei pesta koheselt ära ja nahka ei kaitsta ultraviolettkiirguse eest vähemalt 48 tunni vältel, tekivad kokkupuute kohtades paistetus ja villid. Villid lähevad katki paari päevaga, kuid nende armid kaovad alles ühe-kahe aasta jooksul.
Taimemahl tuleb kiiresti eemaldada pestes nahka külma veega. Ei tohi kasutada kuuma vett ega seepi ja nahka ei tohi hõõruda.
Noori karuputke võrseid aetakse segamini varsselleriga, seda on üritatud ka rabarberi pähe süüa.
Lisaks karuputkele kasvavad Eestis ka mitmed teised mürgised putkeliigid. Väliselt meenutavad sellised taimed sageli peterselli. Taime söömisel toiduna tekib mürgistus, mille puhul on abiks kiire aktiivsöe manustamine.
„Seni meil veel putkedest tingitud mürgistusjuhtumite teateid pole tulnud, aga kahjuks on elu näidanud, et inimeste enesekindlus taimede tundmise osas on varsti näha ka meie statistikas,“ ütles Oder.
Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794).
