Täna avati pidulikult Lihula päästekomando uus hoone. Ehitustööde käigus lammutati vana garaaž ja asemele ehitati kaks täismõõtmetega garaažiboksi põhi- ja paakautole. Lisaks rekonstrueeriti meeskonna olmeruumid, sh uuendati tehnosüsteemid, siseviimistlus ja muudeti plaanilahendus. Lihula päästekomando uus kodu on märkimisväärselt erinev endisest hoonest. Hoone pakub meeskonnale mugavamat ning kaasaegsemat elu- ning töökeskkonda ja oluliselt paremaks muutusid nii tehnika kui ka varustuse hoolduseks ning hoidmiseks vajalikud tingimused.
Siseminister Katri Raik ütles, et iga päästja – ükskõik, millises Eesti otsas – on kulla hinnaga ning väärib parimaid võimalikke tingimusi. „Päästekomandode seisukord on nii mugavus- kui ka praktilistel kaalutlustel seetõttu väga oluline. Töötame selle nimel, et iga komando saaks rekonstrueeritud ning vastaks meeskonna vajadustele. Loodan, et paremad töötingimused rõõmustavad tänaseid, kuid ühtlasi meelitavad tööle ka uusi päästjaid,“ ütles Raik.
„Päästja töö ei ole mitte ainult sündmustele reageerimine ja komando ei ole ainult koht, kus väljakutsete vahel hinge tõmmata. Komando on koht, kust omavalitsus ja kogukond saab innustust ning tuge turvalisema elukeskkonna ja ohutuskultuuri kujundamiseks, sest kogukonna koostegutsemise võime on turvalisuse tagamisel oluline,“ ütles Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
Riigi Kinnisvara AS kinnisvara arendus- ja ehitusdirektor Mihkel Mäger lisas, et iga päästehoone on nagu rätsepaülikond, kuhu on panustanud päästjad ise, et päästehoone funktsionaalsus oleks neile parim. “Päästehoone peab sobituma asukohta ja olema loodud siinseid päästjad silmas pidades, selle koostöö üle on meil ainult hea meel,” ütles Mäger.
Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla märkis, et Päästeametil on ohutuskultuuri kasvatamisel ülioluline roll. „Oleme aina rohkem investeerinud olmetingimuste parandamisse ja heasse varustusse, aga kindlasti peame enam investeerima meie kõige tähtsamasse varasse, inimestesse“ ning lisas, et soovides ohutuid ning turvalisi kodusid kõikidele teistele, peavad ka päästjate kodud korras olema. Lihula komandos töötab koos komandopealikuga 22 meest ning nad pakuvad lisaks maapäästevõimekusele ka veepääste- ning naftareostuskorjevõimekust. „Uude depoosse peavad projekti järgi ära mahtuma veel päästetööde paat ja ATV,“ lisas Heiki Soodla.
Riigi Kinnisvara ja ühispakkuja Pro Ehitus OÜ, KRTL OÜ ning Ösel Projekt OÜ sõlmisid lepingu juunis 2018. Lihula päästekomando ehitustööde töövõtulepingu summas 556 520 eurot.
Fotod: Urmas Lauri
Kust on üldse tulnud komme kõikvõimalike asju lindi lõikamise ning mingi palaganiga avada? Stalini pärand? Mingil hetkel käis Savisaar kääridega mööda Tallinna ringi ja tähistas iga löökaugu lappimist…
Miks kuradima pärast on kõrgepalgalistele alati pidulaud kaetud, kas ei saaks seda raha mis nende avamistele raisatakse, kasutada palkade tõstmiseks. Igal lindi lõikamisel on catering tellitud ja söövad-joovad ainult suured saksad. Küsitakse palka juurde – raha pole… Heàd isu.
Just. Päästjad aeti kõik puhkeruumi niikauaks, kuni ülemused võileibu vohmisid, mitte ligigi ei lastud. Lurjused.
Ja jh, täitsa vaba päev kohe anti,,et söömast joomast neid päästjaid säästa 🙂
Issanda loomaaed on ikka kirju, petsidest ja arvetest kubiseb 🙂