0

„Tõde ja õigus” püstitas vaatajarekordi ka Haapsalus

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Üle-eelmise sajandi viimase veerandi taluelu raskusi kannab oma õblukestel õlgadel Vargamäe Eespere noorperenaine Krõõt (Maiken Schmidt). Foto: Allfilm

„Ja tänase viimase seansiga tõusis „Tõde ja õigus” Haapsalu kino vaadatuimaks filmiks,” hõikas Haapsalu kultuurikeskuse projektijuht Vendo Jugapuu eile pärast siinset viimast lisaseanssi lõpetuseks. „„Klassikokkutulekud” jäid selja taha.”

Viimane seanss tõi kultuurikeskuse 511-kohalisse saali A. H. Tammsaare eepilise teose 1. osa ekraniseeringut vaatama 255 inimest. Kokku kogusid Haapsalus näidatud 13 seanssi 3598 vaatajat. Et publikuhuvi püsis, korraldati mitu lisaseanssi.

Pärast eilset linastust vastas küsimustele filmi kaasprodutsent Madis Tüür. Temalt uuriti näiteks, kas filmis kasutati kaskadööre. Vastus oli jah – ehkki Priit Võigemast Pearuna ohjas hobust suures osas ise, asendas teda vankris püsti seistes koduväravast sisse kihutamise stseenis dublant.

„Tõe ja õiguse” vaatajamenu on Tüüri sõnul tegijaile suur üllatus. Tema sõnul teadis meeskond küll, et hakkama saadi hea asjaga, kuid „tegemist ei ole ju mingi komöödiaga”.

Tüür märkis, et 2 tunni ja 45 minuti pikkusest filmist jäi muidugi välja mitmeid häid stseene, sealhulgas Pearu ähvardus kaevu roojata ning episood, kus Indrek viskab põllul Mari kiviga. Terviku huvides need linale ei jõudnud, kuid kaalumisel on ka materjali kokku panemine näiteks neljaosaliseks seriaaliks.

Praegu tegeldakse „Tõe ja õiguse” piiri taha müümisega. „Huvi on ja kiidetakse, et film on tugev, aga olgem ausad – eks selliseid filme ole tehtud ka,” sõnas Tüür. Siiski on eestlastele nii südamelähedane lugu pannud tema sõnul veerema näiteks sündmused, mille tulemuseks on tõenäoliselt Eesti filmide festival Singapuris. „Singapurlane vaatas „Tõde ja õigust” suu lahti otsast lõpuni ja oli täiesti vapustatud,” kirjeldas ta üht kogemust.

Filmile kulunud vähemalt 2,5 miljoni euroga on „Tõde ja õigus” kalleim ainult Eesti kapitaliga tehtud linateos. Rohkem läks maksma näiteks haapsallase Endel Nelise eluloole toetuva „Vehkleja” linale toomine, ent siis oli tegemist Soome–Eesti–Saksamaa koostööfilmiga. Esilinastumise aastal (2015) kogus Vehkleja Vikipeedia andmeil Eesti kinodes 40 376 vaatajat.

Riigi 100. sünnipäevaks valminud „Tõde ja õigus” on 20. veebruarist alates kogunud üle 200 000 vaataja, mis teeb sellest taasiseseisvunud Eesti ajaloo kõige vaadatuma filmi. Senine rekord kuulus James Cameroni 2009. aasta mängufilmile „Avatar”, mida käis Eestis vaatamas 194 327 inimest.

Haapsalu kinos järgnevad „Tõele ja õigusele” „Klassikokkutulek 1” 3491, „Klassikokkutulek 3” 2290 ja „Klassikokkutulek 2” 2252 vaatajaga.

Mujal Eestis saab „Tõde ja õigust” veel näha. Teleriekraanile ja DVD-le jõuab film sügisel, lubas kaasprodutsent Madis Tüür.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz