Poliitikaõhtute tõmbenumbriks oli Hiiumaa muusik Avo Tamme, kes tutvustas ka oma raamatut „Hiiumaal on sõnadel hea olla”. Elurikkuse Erakond on Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonna esinumbri Kaupo Vipi sõnul vaadetelt suures osas konservatiivse rahvaerakonna sarnane, kuid EKREst eristab EREt see, et kui EKRE tahab fosforiidi rahaks teha, siis ERE arvates on see mõttetu. Seega võibki EREt vaese mehe EKREks nimetada, sest ajab läbi konservatiividega võrreldes kitsamates oludes.
„Võib öelda, et meil on EKREga ühised vaated,” ütles Vipp. „Aga meie ei saa nõustuda sellega, et me võime Naurut teha, et kaevame aga fosforiidi välja.”
Kassari saare suurune Okeaania riik Nauru laostus pärast fosforirohke guaano kaevandamist.
Vipi sõnul on Elurikkuse Erakonna majandusprogramm suuresti EKRE moodi. „EKRE esimehe Mart Helme jutust on aru saada olnud, et tegelikult võiks fosforiidi vabalt rahaks pöörata,” arutles Vipp. „Me oleme kõike seda juba näinud, seda loodusvarade rahaks pööramist.”
Vipile partei nimi Elurikkuse Erakond ei meeldi, aga sellega on ta nõus leppima. „See on näide demokraatiast,” nentis Vipp.
„Elurikkus on konkreetne mõiste,” kinnitas Vipp. „See tähendab seda, et aastasadade ja -tuhandetega on teatud piirkonnas välja kujunenud sellele sobiv endeemiline süsteem. Ja kui sinna satub näiteks laeva lastveega kuskilt Kaug-Idast ümarmudil või villkäppkrabi, siis tekitab see seal kaose. Elurikkus hävineb, kui tuleb võõrliik. Elurikkuse hoidmine tähendab seda, et sa hoiad seda kooslust.”
Saalis algas arutelu, et kas Eesti ümber tuleks ehitada tara ja me ei laseks kedagi väljast siia tulla. „Ja ise sureme välja, sest iive on negatiivne,” polnud üks mees piiride sulgemisega siiski nõus.
„Ei me sure kuskile!” oli Vipp kindel. „Eesti aladel on elanud ka ainult 90 000 inimest. Peale Põhjasõja katku. Ja pole me kuskile surnud.”
Vipi sõnul on Elurikkuse Erakonnal oma kindel programm elurikkuse säilitamiseks olemas. „Majanduse osas räägitakse rohelisusest või loodushoiust väga palju,” ütles Vipp. „Aga selle loodushoiu põhiprobleem kipub olema, et mitmeks prügi sorteerida. Probleem on prügis, mitte selle sorteerimises.”
Prügi vähendamiseks tuleb tootmine lokaliseerida. Praegune globaliseerumine tähendab seda, et hiinlaste toodetud kaup veetakse mööda maailma laiali. „Lõpetame selle ära,” oli Vipil lahendus olemas. „Uus tootmine ehk sinine majandus, see tähendab seda, et tootmine on lokaalne ja põhineb kohalikul toormel, et sul pole vaja prügi sorteerida, sest seda ei tekigi. Vene ajal sihukest laristamist polnud.”
Eesti taburet kõigub praegu Vipi sõnul ühel jalal, kuid taastada tuleks ennesõjaaegne olukord, kus riik püsis neljal kindlal talal.
Vipp kinnitas, et kahe maailmasõja vahelisel ajal olid Eesti ja Šveits need kaks riiki, kus valitses tõelie demokraatia. Eestis juuriti see küll 1936. aastal välja.
„1936. aastani oli võimalik valida riigivanemat ehk praeguses mõistes presidenti, võimalik valida riigikogu, võimalik algatada rahvahääletusi ja rahval oli võimalik algatada seaduseelnõusid,” loetles Vipp. „Praegu saame valida vaid riigikogu.”
Neli demokraatia alustala tuleks Vipi sõnul taastada. „Siis saaksime öelda, et rahvas saab enda eest rääkida ja seista,” tõi Vipp välja ühe eesmärgi, mille eest Elurikkuse Erakond seisab. „See on see põhiline alus, millest algaski Elurikkuse Erakond.”
Riigi jaoks tähtsaid otsuseid peab saama teha rahvas. „Mitte keegi Toompealt ei saa rahva eest otsustada,” nentis Vipp.
Kõik otsused, mis langetatakse kohalikes küsimustes, peavad arvestama elanike arvamusega. „Vaba inimene tahab ise otsustada. Ja kui talle seda ei anta, siis ta kõnnibki minema,” selgitas Vipp.
Kolmanda olulise tegevussuunana tõi Vipp välja laiapõhjalise kodanikukaitse. „Kas keegi teab, mis tuleks teha, kui tuleb elektrikatkestus, näiteks viieks tunniks?” küsis Vipp. „Kuressaares oli elektrikatkestus 3,5 tundi, paari tunniga kadus isegi mobiilside. Kaitseliidul on plaan, et kui on elektrikatkestus 72 tundi, siis tuleb evakueerida. Aga tsiviilkord kukkus Saaremaal kahe tunniga!”
Vipp ütles, et elurikkuslastel on põhimõte: halbade asjadega ei võidelda mitte ainult siis, kui tead, et sa võidad, vaid ka olukordades, kus kõik tundub lootusetu. „Me proovime võidelda praegu. Vaatame, mis saab,” tõmbas Vipp joone alla. Selles, et nad suudavad edukad olla, pole kahtlustki. „Meie erakonnas on doktorikraadiga inimesi kõige rohkem,” kinnitas Vipp.
ERE kandidaadid valimisringkonnas nr 5:
- Kaupo Vipp, 30aastase kogemusega ettevõtja Saaremaalt;
- Enn Kaljo, töötanud paljudes ametites, eestimaise sojasordi aretuse pioneer;
- Enri Pahapill, erivajadustega noorte ja eakate kunstiringi juhendaja;
- Märt Randoja, ettevõtja ning uuendaja;
- Silja Reemet, elu on seotud kunstiga;
- Sirkka Pintmann, liikumise Eesti OTT (otse tootjalt tarbijale) asutaja.
Fotod: Urmas Lauri
