Neeme Suur: Läänemaa jaoks oluline

Valimiste periood. Paljudele ei meeldi see reklaam ja lubadused. Teisalt jällegi – valimised on ju demokraatia pidupäev. Kui nüüd ei otsusta, kui nüüd ei osale, siis millal veel? Lubadused on pärit erakondade programmidest. Nendesamade programmide alusel hakatakse koostama järgmise valitsuse tegevuskava. Selge on see, et kõik asjad ei lähe ellu. Osa lubadusi ei ole lihtsalt täidetavad. Näiteks lubadused stiilis „vähem makse, rohkem toetusi ja teed teeme ka neljarealisteks“. Osa lubadusi lähevad kaduma või nuditakse ära läbirääkimiste ja kompromisside otsimise käigus. Ka see ei pruugi olla halb – niimoodi välditakse äärmuslikke poliitikaid ja lõpuks on inimestel olemas kindlustunne, et mõistus võidab.

Paljud teemad, millest valimiste raames räägitakse, on olulised kõikidele inimestele, ükskõik, kus nad elavad. Olgu selleks siis lastega perede ja pensioniealiste kindlustunde suurendamine, panustamine tervishoiuteenustesse või õpetajate ja lasteaednike palkadesse. Samas on hulk teemasid, mis läänlasi eriliselt peaksid huvitama. Läänemaa inimeste käekäik sõltub palju regionaalpoliitikast – Mandri-Eesti kõige väiksem maakond, nagu me oleme (olime ennegi). Regionaalpoliitika ei ole üks omaette asi, vaid peitub kõikides teistes poliitikates, alates sotsiaalist ja lõpetades majandusega. Hea on teada, et regionaalpoliitika on sotsiaaldemokraatliku erakonna programmis au sees.

Alustame kõige lihtsamast näitest. Nii nagu ka maakonna arengustrateegia ütleb – Läänemaa jaoks on oluline hea ühendus pealinnaga. Seega – raudtee taastamise teema on oluline ja muutub aina reaalsemaks. Eriti peale seda, kui esimeste kilomeetrite ehitus Riisiperest Turba poole on lahti läinud ja ettevalmistustööd Turbast edasi tulemiseks käivad järjepidevalt.

Maakonna joaks on olulised meie oma kõrg- ja kutseharidusasutused Haapsalus. TLÜ Haapsalu kolledži tervis sõltub eelkõige kõrghariduse ja emaülikooli käekäigust üldiselt. Kui üliõpilaste arv väheneb ja ülikool otsib kohti kokkuhoiuks, siis võib kolledž väga lihtsalt ohvriks langeda. Sellepärast on oluline, et kolledžid kui eelkõige regionaalsed haridusasutused saaksid ka eraldi toetatud ja vähemalt osaliseltki regionaalvahenditest rahastatud. HKHK on tugevail jalul. Kutsehariduse osas tuleb tegeleda hoolikalt karjäärinõustamisega, kanda hoolt selle eest, et noored valiksid kutsehariduse tee, et pakutav haridus oleks ettevõtluse vajadustega tihedalt seotud.

Läänemaa jaoks oluline teema on tervishoiuteenuste kättesaadavus. Terves Eestis on probleemiks perearstide põud ja eriarstiabi kättesaadavus maakonnahaiglates. Lisaks – Läänemaa on hajaasustatud ja ka väljapool perearstikeskust paiknevad praksised peavad ellu jääma. Sellepärast on oluline suurendada perearstide lähetustoetust. Maakonnahaiglad vajavad stabiilset baasrahastust, et oma püsimises kindlad olla. Läänemaa tervishoiu lipulaev on Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. HNRK arvamine haiglatevõrgu arengukava hulka kindlustas stabiilise riikliku tellimuse. Nüüd tuleb suurendada ka üldist riigi tellimust rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks.

Hariduse kättesaadavus ja kvaliteet on Eesti edu alus. Õppejõudude, õpetajate, lasteaednike ja tugi- ja abipersonali palgatõus on hädavajalik, kui tahame ka edaspidi leida häid töötajaid meie koolidesse ja lasteaedadesse. Läänemaa seisukohalt on aga oluline ka haridusvõrgustiku säilitamine. Ka väiksemad põhikoolid ja gümnaasiumid (näiteks Kullamaa ja Lihula) peavad alles jääma. SDE programmis on kirjas nii palgatõusud, kui toetus kodulähedase põhikooli püsimisele ja maagümnaasiumide lisatoetuse tõstmine.

Tooksin esile veel kolm olulist teemat.

Esimene nendest on maakonnalinnade roll ja tähtsus. Maakonnalinna elujõud on see, mis toetab kogu piirkonna arengut, pakub töökohti ja teenuseid normaalses kauguses. Tihti hoiab maakonnalinn üleval kultuuri- või spordikeskust või bussijaama, mida kasutavad kõik, kulud aga katab maakonnalinn ise. Sellepärast on vaja eraldi pöörata tähelepanu maakonnalinnade toimetulekule. Riigi regionaalprogrammide loetelus peaks olema eraldi toetusmeede maakonnalinnadele. Ka Haapsalu võiks sellest tuge saada.

Teiseks teemaks on teedevõrgustik. Kui tahaksime kõik riigiteed mustkatte alla saada, siis praeguse tempo juures kuluks selleks 40 aastat. Vajalik on mustkatetega teede ehituse tempot oluliselt tõsta. Läänemaal on heaks näiteks meie sadamad, mille väljaehitamisse on panustanud nii era- kui ka avalik sektor. Dirhamisse viiva tee mustkate vajab rekonstrueerimist, Hara tee aga vajab mustkatet. Kui on investeeritud sadamasse, siis ei saa ju tee tegemata jääda. Kuskohast selleks vahendeid leida? Aga ikka sealtsamast, kui kütuse aktsiisist ja raskeveokitele kehtestatud maksust.

Viimasena, aga mitte vähem tähtsana, pigem kõige olulisema toon näiteks ettevõtluse arengu toetamise. Ühiskonna jõukus sõltub eelkõige ettevõtlusest, samuti ka regionaalne tasakaal. Kui tahame, et inimesed elaksid kogu riigis, et ettevõtted ja töökohad paikneksid kogu riigis, siis peame toetama maapiirkondade ettevõtlust spetsiaalsete meetmetega. Olgu siis näiteks kasvõi tegemist suuremate investeeringutega elektrivõimuste kättesaadavusse (näiteks Palivere ja Kirimäe teema) või siis ka otsene palgatoetus (Ida-Virumaal juba häid tulemusi toonud programm) maapiirkonnas loodud töökohale.

Hea meel on tõdeda, et kõik need ja ka paljud teised, otseselt Läänemaa arengule kaasa aitavad teemad on SDE programmis käsitletud ja olemas. Ka seni on regionaalpoliitika valdkonnas paljugi tehtud. Kui aga tahame tõsiselt pidurdada töökohtade ja teenuste koondumist suurtesse linnadesse, siis tuleb panustada rohkem. Siin toodud näidete loetelu ei ole lõplik. Regionaalpoliitika on sotsiaaldemokraatliku erakonna jaoks oluline. Läänemaa jaoks samuti.

Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur kandideerib riigikokku Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas.