1

Jaanus Ratas: süvenevale maksukaosele tuleb piir tõmmata

Jaanus Ratas. Foto. Urmas Lauri
Jaanus Ratas. Fotop: Urmas Lauri

Juba mõnda aega on võimalik tutvuda maksu- ja tolliameti iseteeninduses enda eelmise aasta tuludega ning kontrollida, kas oled nende hulgas, kes ei suutnud õigeaegselt tähtede seisu või kohvipaksu pealt oma tulumaksuvabastust arvestada ja peab eelmise aasta eest tulumaksu juurde maksma. Iga päev laekub ajakirjanduse vahendusel üha uusi artikleid, kuidas inimesed on pettunud tänase valitsuse tekitatud 6000 astmega tulumaksukäkis.

Noore isana oli päris ebameeldiv lugeda värsket Postimehe uudist, kuidas novembris sünnituspuhkusele läinud värske ema avastas maksuameti lehelt, et peab lapse saamise tõttu riigile tagasi maksma üle 500 euro, kusjuures ta ei olnud kasutanud eelnevalt tulumaksuvaba miinimumi täies mahus. See 500 eurot võetakse maha tema sünnitushüvitisest, millega ta peab elama aga pea järgnevad 5 kuud enne, kui vanemahüvitist saama hakkab.

Kui Riigikogu kandidaatidele täitmiseks esitatud Postimehe valimiskompassis oli kummaline küsimus, kas abort on vastuvõetav pereplaneerimis meede, siis sai see küsimus palju kriitikat, olen veendunud, et see oli ka asjakohane kriitika. Vaadates aga otsa tänasele tulumaksusüsteemile, siis näib, et tänane valitsus eesotsas õiglast riiki kõigile lubava Keskerakonnaga on loonud pereplaneerimise meetme tulumaksusüsteemi näol. Kuidas muidu selgitada olukorda, et tulevikus peavad majanduslikult mõtlevad pered aasta lõpul ja esimestel kuudel rasestumist vältima, et mitte maksta ebaõiglast tulumaksu aasta lõpus saadavalt ühekordselt summalt või on hoopis laste saamisest saanud privileeg, mille eest tulebki „õiglast“ hinda riigile maksta?

„Õiglane“ riik tänase valitsuse kehtestatud süsteemi alusel kehtib ka tööl käivate pensionäride osas. Eelmise aasta alguses said ehmatuse osaliseks 57% tööl käivatest pensionäridest, sest uue tulumaksusüsteemiga kaotavad nad oma netosissetulekutes. Eesti rahvastik vananeb ja iga töökäsi on turule vajalik, eriti tänases olukorras, kus valitseb töötajate puudus. Riigi ülesanne on hoida iga abikätt tööl võimalikult kaua ning luua head eeldused selleks ka pensionäridele. Lisaks värskete emade karistamisele on riik keeranud selja eakatele, kes soovivad anda oma panuse tööturul. Aga kas on ka võitjaid selles maksukaoses?

Võitjateks on eelkõige kuni 1200 eurot teenivad töötajad, suur osa töötajaskonnast, tõsi. Aga võitjateks nad jäävad juhul, kui nende sissetulekud ei kasva ja preemiat ei maksta. Me saame õnnestunuks lugeda, et mingil osal töötajatest sissetulekud tõusid, kuid asja kurvem pool on see, et tänase maksukäki lõks on seatud 1200 eurose palga piirile. Alates 1200 euroselt palgalt makstakse iga lisaks teenitud euro pealt 31,1 % riigile. Protsendi paisutab sedavõrd suureks just tulumaksuvaba miinimumi väheneminine kuni 2100 eurose palgani. Sealt edasi on maksuprotsent taas 20 iga lisaks teenitud euro pealt. Selle all kannatavad näiteks meie politseinikud ja õpetajad, kelle väärtustamist me peame justkui iseenesest mõistetavaks. Lubame palgatõusu, samas iga kolmanda euro küsime kohe tagasi!

Eestis on eeldatavalt 57 000 inimest, kes koos tuludeklaratsiooniga saavad teate, et neil tuleb riigile raha juurde maksta, sest on teinud rohkem tööd kui aasta alguses oskasid ennustada. Mitte aga ainult ettevõtlikkus ja edasipüüdlikkus tööelus ei pruugi saatuslikuks saada, lähtuvalt eelnevast võib karistuse põhjuseks olla ka valesti ajastatud laps, mõni ootamatu müügitehing või hoopis aasta lõpus saadud preemia. Ei tasu tähelepanuta jätta, et uuringute kohaselt jätaks täna 50% elanikest saadava lisapreemia deklareerimata ning üle poolte Eesti elanikest peab maksusüsteemi arusaamatuks ja ebaõiglaseks.

Tegelikult ei tohiks eriti õnnelikud olla ka need 500 000 inimest, kes saavad tuludeklaratsiooniga tulumaksu tagasi. Nemad on nimelt andnud riigile aasta lõpuni ilma intressita laenu. Kui keegi – kes, muide, on teist märgatavalt rikkam – paluks teil oma raha tema kätte anda, et ta toob selle aasta pärast samamoodi tagasi, poleks te ju väga õnnelik?

Tuginedes eelnevale ja Eesti elanike enamusele on uuel valitsusel kohustus esmajärjekorras maksusüsteem korrastada ja päriselt õiglaseks muuta ning mitte tugineda tänase valitsuse „õigluse“ definitsioonile, kus kaotavad ettevõtlikud töötajad, värsked emad ja eakad, kes on tänuväärselt valmis veel ennast tööturul rakendama. Selle lahendamiseks on kahtlemata Reformierakonnal parim plaan. Me peame rakendama lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, kus 500 eurot tulumaksuvaba miinimum kehtib kõigile ning kõrgemapalgalised annavad oma suurema panuse maksude näol õiglaselt, ühtlases 20% tulumaksumääras. Selle süsteemiga jääb tänases olukorras Eesti inimestele 200 miljonit eurot rohkem kätte ning paraneb taas tahe maksta õiguskuulekalt makse oma reaalse palga pealt. Mis aga kõige tähtsam- selle muutusega ei kaota keegi ühtki eurot, aga paranevad sissetulekud, turvatunne ja õiglustunne.​


Lääne-Nigula vallavolikogu liige Jaanus Ratas kandideerib Reformierakonna nimekirjas riigikokku Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Jaanuse valija
Jaanuse valija

Jaanus räägi palun nendest asjadest millest Sa ka ise aru saad, sest kohe kohe on valimised ja pole aega lasta aega ja energiat õhku. Seda keskkontoritest etteantud ümberjutustatavat jura pole vaja, las seda teevad teised. Analüüsi, mida teete paremini, kui EKRE, SOTSID, ISAMAA, konkreetselt, lühidalt ja löövalt, eriti Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa võtmes – siis tulevad ka hääled

wpDiscuz