Erakonna Eesti 200 suur plaan eesti ja vene kool liita on Haapsalus –nagu veel terves hulgas väikestes Eesti linnades – teoks saanud. Kuna vene kogukonnad on väikesed, on omavalitsus kokkuhoiu pärast koolid liitnud. Nii õpivad Haapsalu Nikolai kooli lapsed sügisest põhikoolis.
Lääne Elu kirjeldas novembris, kuidas vene ja eesti lapsed Haapsalu põhikoolis õpivad. Eestlased ei oska vene ja venelased eesti keelt. Keeleoskamatus on nii suur, et eesti lapsed ei osanud ühele vene poisile WCd juhatada. Keelest hullem on aga vastastikune võõrandumine. Ühed ühes klassinurgas, teised teises. „Kõik oleks nagu samamoodi kui varem, aga ometi on tunne, nagu oleks nad kool koolis – klaasseina taga,” kirjutas ajakirjanik Kaie Ilves.
Erakonna Eesti 200 plakatikampaania, mis ütles, et eestlased seisavad ühes ja venelased trammi oodates teises kohas, ei olnud provokatsioon ega solvang. See oli Eesti ühiskonna otsekohene kirjeldus. Me ei oska keelt, ammugi ei tunne me huvi. Kusjuures süü pole ühepoolne. Et Eesti kaks suurt rahvusgruppi lõimuks, peavad mõlemad astuma sammu. Õppima keelt ja tundma huvi. Alustama peaks sellest, et miks eestlasi solvab, kui vene rahvusest riigikogu liikmed jätavad Ukraina julgeoleku või küüditamise avaldusele poolthääle andmata. Ning eestlased peaks aru saama, miks venelased 9. mail punaste nelkidega ausammaste juures käivad.
See ei ole lihtne, sest venelased olid küüditajad. Venelastel on omakorda lihtne olla allasurutud vähemuse rollis. Halli passiga on mugav käia üle piiri odavat kaupa toomas.
Eesti 200 plakatikampaania peaks meile kõigile meelde tuletama, et ühiskond on kapseldunud kahte suurde rühma. Eesti huvides oleks nähtamatu klaassein lõhkuda. Tallinnas ja Ida-Virumaal ei ole see lihtne ülesanne.
Eeskuju näitamiseks venekeele LE veebiversioon.