0

Muinsuskaitse tahab Osmussaare militaarpärandi kaitse alla võtta

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Osmussaare 180 mm patarei 1. soomustorn. Rajatud 1941. Foto Mart Mõniste

Muinsuskaitseamet alustas läbirääkimisi, et võtta militaarpärandina kaitse alla Osmussaare 180mm rannapatarei tulejuhtimistornid ja soomustornid.

Kaks 180 mm kauglasekkahurit MB-2-180 koos tulejuhtimiskeskusega olid suurimad II maailasõja aja rajatised Osmussaarel. Kahuritornide tarbeks uuristate pae sisse kaks 10-12 meetri sügavust ja 7,5meetrise läbimõõduga šahti koos kõrvalkäikudega. Käikudes olid 55liikmelise meeskonna eluruumid. Suurtükid õhkis punavägi taganemisel 1941. aasta detsembris.

Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu on teinud ettepaneku kaaluda 15 militaarpärandi objekti muinsuskaitse alla võtmist. Lõplik nimekiri, mille alusel tehakse kultuuriministrile ettepanek objektid kaitse alla võtta selgub läbirääkimiste käigus.

Kalli Pets ütles, et Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi uuringu viis läbi Eesti Muinsuskaitse Selts ja ta ei osanud selgitada, miks Läänemaalt on valikus just Osmussaare objektid, kuigi militaarpärandit leidub veel mitmel pool Läänemaal.

Eesti Muinsuskaitse Selts alustas 19. ja 20. sajandi militaarpärandi uuringut 2017. aasta kevadel ja selle viis läbi meeskond, kuhu kuulusid valdkonnas aktiivselt tegutsevad uurijad-teadurid Ain Tähiste, Jüri Pärn, Leho Lõhmus, Jaan Vali, Peep Pillak ja Kaarel Piirimäe.

„Eesti on väga rikas militaarehitiste poolest, neid on siia rajatud igal sajandil ja esinduslikum valim nendest vajab kindlasti ka kultuurimälestiseks nimetamist. Kui suur osa täpselt, on edasiste arutelude küsimus. Ka need ehitised ja rajatised, mille osas kaitse alla võtmist ei algatatud või mida protsessi lõpuks kaitse alla ei võeta, on olulised mäluobjektid nii kohaliku kogukonna kui militaarajaloo jaoks,” ütles muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin. Ta lisas, et soovitab kindlasti objektidega tutvuda, sest see on killuke meie ajaloost. „Potentsiaalsete uute mälestiste hulgas on objekte tsaariajast, külma sõja militaarpärandini välja. Samuti on objektide iseloom väga erinev – hoonetest rajatisteni. Varasemast on muinsuskaitse all juba üle 260 militaarpärandi ehitise ja rajatise,“ rääkis Martin.

Muinsuskaitse seltsi läbi viidud uuring hõlmas Läänemaalt kokku 30 objekti, mille hulka kuulusid ka Kiltsi lennuväli, Piirsalu raketibaas, Spithami militaarobjektid jms. Lääneranna vallast lisandus neile kaks objekti.

Uuringu käigus kogutud infoga saab tutvuda siin: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz