2018. aasta kokkuvõte: olulisemad sündmused Läänemaa majanduselus

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Tallinna maantee remont. Foto: Arvo Tarmula
Tallinna maantee remont. Foto: Arvo Tarmula

 

Läänemaa sai EASilt 1,73 miljonit eurot

EAS toetas sel aastal nelja Läänemaa projekti. Uuemõisa tööstusalale tehnilise taristu rajamiseks andis EAS 344 930 eurot. Haapsalu holmide tööstus- ja sadamaala sai 350 367,45 eurot. Taebla tootmisala sai toetust 300 000 eurot, et rekonstrueerida juurdepääsuteed ja rajada tänavavalgustus. Infrastruktuuri väljaehitamiseks sai Lihula Piirimäe tootmis- ja ettevõtlusala 736 280,88 eurot.
Virtsu tööstuspark jäi aga küsitud 800 000 eurost ilma. EAS toetas ka väikesadamate arendamist. Toetuse saajate hulgas on ka Dirhami ja Sviby sadam.
Sviby sadam sai 200 000 eurot 37,1 meetri pikkuse kai-kaitsemuuli ehitamiseks ja sadama akvatooriumi süvendamiseks. Dirhami sadam sai 199 979 eurot, et rajada 145 meetri pikkune idakai, mis toob juurde 41 kaikohta.

Meritähe plaanid kuivasid kokku

Dirhamisse plaanitava uhke külastuskeskuse Meritäht arendaja Mellson Grupp pidi märtsikuus loobuma plaanist eksponeerida seal peale ookeanikalade ka mereimetajaid, sest loomakaitsjad korraldasid üle-eestilise protestiaktsiooni.
Loomakaitsjad leidsid aga, et aeg, kus elusolendeid turismiatraktsioonides kasutati, peaks olema üldse möödas. Nad kogusid ka ookeanikalade eksponeerimise vastu üle 12 500 allkirja.
Mellson Grupp tahab rajada sadamasse ka hotelli ja spordihoone. „Vastab tõele, et Dirhami sadama arengukava näeb ette muu hulgas ka hotelli rajamist,” ütles sadamat pidava Mellson Grupi omanik Mart Vahtel.
Vahtel ei öelnud, kui palju võiks hotelli rajamine maksma minna või millal saaks selle ehitus alata, ega ka seda, kui palju külalisi hotelli loodetakse. „Praegu ei ole kogu sadamaala kontseptsioon veel lõplik ja puudub ka hotelli kohta täpsem visioon,” sõnas ta. „Seega ei ole veel võimalik vastata detailsetele küsimustele.”

Juulis teatas EAS, et ei anna toetust Meritähe külastuskeskuse ehitamiseks, põhjuseks puudujäägid projekti eelarves, millega kaasnevad ohud atraktsiooni valmimisele ja jätkusuutlikkusele.
Mellson Grupp OÜ soovis toetust 2,6 miljonit eurot.

Haapsalu katlamaja sai uue omaniku

Haapsalu hooneid toasoojaga varustav Eesti suurim kaugkütteettevõte Utilitas müüs 28. novembril 85 protsendi suuruse osaluse infrastruktuurifondile European Diversified Infrastructure Fund II.
Ettevõtte senine suuromanik ja juht Kristjan Rahu kinnitas, et 15 protsenti ettevõttest ja positsioon juhtorganites jäävad juhatuse liikmetele alles.
Utilitase müügitulu oli 2017. aastal 117 miljonit eurot ning varade maht 301 miljonit eurot. Iga Utilitase töötaja sai eduka müügitehingu eest preemiat 50 000 eurot.

Tallinna maantee läks remonti

Oktoobri alguses algas Haapsalu linna viimaste aastate suurim investeeringuprojekt – Tallinna maantee rekonstrueerimine, mis tõi suure liikluse ümberkorralduse ja pani proovile tänavaäärsete elanike kannatuse.
Üle miljoni euro maksma mineva teeremondi hanke võitis Teearu Grupp. Korda tehakse Tallinna maantee alates nn suurest ristmikust kuni Vahtra tänava ristmikuni. Rekonstrueerimise tegi keeruliseks see, et tänavalõigul on palju tehnovõrke. Tööde käigus võeti tänava äärest maha ka nõukogudeaegsed betoonist elektri- ja tänavavalgustuspostid.
Ehitus kestab juulini.

Haapsalus on kaks päikesejaama

Haapsallu ehitati sel aastal kaks päikeseelektrijaama – üks Metsakalmistu lähedale ja teine Pullapääle.
Metsakalmistu lähedale ehitas paarile hektarile päikesejaama Harju Elekter. Päikesepaneele on 2600, jaama võimsus on 700 kW. Harju Elektri juhatuse liige, kinnisvara- ja energeetikaosakonna juhataja Aron Kuhi-Thalfeldt ütles novembris Lääne Elule, et jaam on valmis – on jäänud vaid seadistustööd. Praegu pole selleks aga kõige sobivam aeg, sest pole lihtsalt piisavalt päikest. Pullapääle ehitas osaühing Unwind elektrijaama umbes hektarisuurusele krundile ja selle võimsuseks on planeeritud 220 kW. Ettevõtte ainukeselt juhatuse liikmelt Maik Teivilt ei ole Lääne Elul õnnestunud kommentaari saada.
Üle-eestilise päikeseelektrijaamade buumi tekitas asjaolu, et selle aasta lõpus muutus taastuvenergia toetusskeem.
Lemmi Kann

OTT tegi oma poe

1. detsembril avas Haapsalu turuhoones uksed OTTi talupood, mis on lahti neli päeva nädalas: teisipäeviti, kolmapäeviti, reedeti ja laupäeviti kell 11–18.
Poe sisustasid OTTi liikmed ise. „Kes toob külmkapi, kes riiulid,” ütles Läänemaa OTTi eestvedaja, Tammejuure kanepitalu perenaine Karin Tiit.
Igal talul on kauba jaoks oma riiul, nii et ostjal on selge pilt, kelle kaup kus on. Müüjateks on talunikud ise, külakorda. Läänemaa OTTil on 15 liiget, oma poe avamisest on nad unistanud kaks aastat.
Kohalikku toidukaupa ostavad neilt näiteks Kärme Küülik ja Beguta taimetoidukohvik ning Blu Holm Haapsalus ja Dirhami kalakohvik. Ruumid remontis ja andis Läänemaa OTTile kasutada Haapsalu linn. Neljapäevane OTTi turg toimub harjunud ajal samuti edasi.

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
katlamaja korsten uuesti kõrgemale
3 aastat tagasi

see korstna ja katlamaja asi vist on päris mööda saanud nüüd .. pn küll suur katlamaja firma, aga väike Haapsalus on korstna suitsu nüüd palju rohkem kui varasemal ajal. Kui nii eemalt raudteetammilt vaadata, siis suits on ikka mitte üles taeva poole vaid enamuse ajast küll viiekorruseliste majade kõrgusele pikalt risti üle linna .. seda on nii Kastani kui Mulla inimesed öelnud ja elavad seal nii iga päev.. et kas siis korsten uuesti kõrgemaks ehitada või teine asi, et olevat seal veeauruga veel segustatud (arvata puhastamiseks) aga see teeb linna ebameeldivalt inimesele suitsuniiskeks ja palju muud. Teine asi, mis ka… Loe rohkem »