0

Jõululauale sobib vaese mehe angerjas

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Eio Leppiksoni meelest maitseb marineeritud kana nagu angerjas. Foto Urmas Lauri

Kaasiku suitsutare on Herjavas tegutsenud vaid kolm kuud, kuid on tasapisi tuure üles võtmas. Jõululauale pakutakse nii suitsukana kui ka purki pandud marineeritud kana, mida pererahvas ise nimetab vaese mehe angerjaks.

„Vaikselt läheb käima jah,” nentis peremees Igor Leppikson uut ahjutäit kanu suitsuahju pannes.

Nii Igor kui ka tema abikaasa Eio Leppikson nentisid, et kanasuitsutamisega läksid nad ehku peale. Pikalt plaani ei peetud, kuid tahetud proovida, kas äri läheb käima.
„Võtsime laenu, ostsime putka, tegime platsi korda, rajasime parkla, panime suitsuahju püsti,” loetles peremees.

Kuidas Leppiksonid kanasuitsustusärini jõudsid, sellel on perenaise sõnul huvitav eellugu. „Proovikana, mäletad?” küsis Eio abikaasalt.

„Mul on seal tagapool väike suitsuahi, huvi pärast hakkasin proovima, kuidas kana suitsutada,” meenutas Igor. „Paar korda tegin, pakkusin tuttavatele, neile maitses. Küsisid, et miks ma suuremalt ette ei võta. Üks tahtis, teine tahtis, nii see algaski.”

„Esialgu mõtlesin, et teen vaid prooviks. Järgmine laks oli see, et toiduametist helistati ja kästi see asi ametlikuks teha,” ütles Igor suitsuahju ust paotades ja kontrollides, kas kõik toimib nii, nagu peab.

„Siis tegime ametlikuks, panime püsti müügiputka ja uue ahju. Aga see algas jah, nii hobikorras,” nentis Igor.

Lepasuitsu kasutamine on levinum, kuid Leppiksonid teevad oma kanad õunapuuga. „Kütan ahju tavaliste puudega kuumaks, suitsutamiseks kasutan aga hakitud õunapuuoksi. Õunapuul on parem maitse kui lepal,” nentis Igor. „Ega seda palju lähe, paar tollijämedust oksakest ahju kohta.”

Kaasiku suitsukanu saab osta vaid nende juurest. „Siinsamas müüme, Facebooki kaudu anname teada, millal kanad ahjust tulevad,” kirjeldas Eio. „Külmalt, jahutatult, on meilt kana kogu aeg saada. Vaatame, kuidas müük läheb ja selle järgi suitsutame.”
Reede on põhiline suitsuahjupäev, aga nüüd, enne jõule, tuli ahi kuumaks ajada ka nädala sees.

„OTTi meid ei võetud, sest meie ahjust käivad läbi Läti kanad,” nentis Igor. „Ostan kana kas Maximast või Rimist, aga need tuuakse Lätist.”

„Eesti kana ei saa kasutada, sest need on nii igasuguseid aineid täis, et ei võta õiget suitsukana maitset ligi,” selgitas Eio.

„Olen proovinud Talleggi kanaga, aga mul pole välja tulnud. Ma ei tea, miks, aga nii on,” lisas Igor. Nii ongi nad Läti kanade juurde pidama jäänud.

Eesti kanad on Leppiksonide sõnul suitsutamiseks ka liiga suured. „Inimene ei hakka ju kana eest maksma üle kümne euro,” lausus Eio. Läti kanad on pisemad, nii kilo ükssaada grammi, see annab hinnaks teha 8-9 eurot. Sellise hinnaga kana läheb perenaise sõnul hästi kaubaks.

Peale suitsukana on Kaasiku suitsutare menutoodanguks marineeritud kana. Tükeldatud suitsukanaliha, maitseained, natuke äädikat. Maitselt polevatki kana, vaid hoopis kala sarnane. „See on see, mida vaese mehe angerjaks kutsutakse,” ütles Eio Leppikson. „Eile osteti 17 purki, siis ma pidin juurde tegema.”

„Retsepti leiutasin ise,” ütles Igor, keda abikaasa nende pere peakokaks kutsub. „Kunagi vanaisa tegi, hästi-hästi ammu. Tuletasin meelde, hakaksin tempima, katsetasin. Ja sain kätte.”

Kui ärile loodetud tuure sisse ei saa, siis ei tähendavat see pererahva arvates midagi hullu. „Meil on kodumajutus, seega on parklat ikka vaja ja seda müügipaviljoni annab kämpinguks kasutada,” lausus perenaine. „Aga oma miinimumpalga saan siit kätte juba praegu, vastu talve.” Abikaasa Igor käib ikka palgatööl ka.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz