„Kinke?! Kinke on ju kõik poed täis! Kuhu sa mõtled minna?!” imestab Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula, kui olen teinud talle ettepaneku minna Haapsalu äridest jõulukinke otsima.
Valime välja viis väikest poodi. Tarmula ütleb, et temal on kingitused ostetud – Selverist laualamp, Koduekstrast maniküürikomplekt, Bauhofist kokkupandav lindude söögimaja ja jõululaadalt paar punaseid kindaid. Tarmula on kindel, et kink peaks olema praktiline, mitte mingi kasutu vidin või maius, mis ära süüakse. Mina olen kindel, et kink võiks olla mittepraktiline, selline, mida nii väga vaja polegi.
Esimesena seame sammud Haapsalu turule OTTi talupoodi. Leti taga on Koka talu perenaine Lii Toht, kes ütleb, et kõige populaarsem jõulukink – Tänava talu mustasõstrasinep – on otsas, aga tuuakse juurde. Hästi lähevad ka Tänava talu siirupid ja tšatnid, mida on pruulitud ja keedetud hämmastavast kraamist – näiteks sireliõitest, mirabellidest, angervaksast ja rabarberist. Valin kreegi-apelsinimoosi ja mustasõstratšatni, mõlemat on järel vaid üks purk, ning viimase ploomikastme. „Toiduaineid mina ei kingi,” ütleb Tarmula. Kui tal oleks kinki vaja, siis valiks ta OTTi poest puust küünlajala. Kui raatsiksin, siis valiksin Gotlandi lamba naha, 40 eurot. Tarmula silmitseb moosiriiulit ja ütleb, et moosi võiks keegi temale kinkida. Ükskõik, mis ajal, ükskõik kui palju. Nii palju siis sellest, et kink olgu praktiline.
Ostjaid tuleb ja läheb, kinke ei paista keegi ostvat – vaevalt et keegi jõuluks kartulit või kaalikat kingiks. Siis siseneb Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas ja hakkab kaupa uurima. „Kas tulite kinke ostma?” küsin. „Natuke jah,” tunnistab Kaldas. Tal on kindel soov – hästi tšilline tšatni, ikka seesama Tänava talu oma, aga tuline tšatni on paraku otsas.
„Peab teine päev tagasi tulema,” ütleb Kaldas ja ostab purgi astelpajusinepit. Ta kinnitab, et teeb (loe: keedab) enamasti jõulukingid ise, aga on tänavu laisk olnud. Nii peabki talupood hädast välja aitama.
Suundume Haapsalu pitsikeskusesse, sest kust mujalt veel kinke osta, kui mitte sealt. Leti taga on Merle Saulep, kes ütleb, et väga minev kaup on Liivi Lintlomi postkaardid – rikkalikult kaunistatud ja 1920ndate aastate hõngulised – ning heegeldatud südamed ukse- või aknakaunistuseks. Kaart maksab 6.50 ja süda 14.40.
Tarmula pitsikeskuse-lemmikud on just need kaks – süda ja kaart. Tal on tuline kahju, et uksekaunistus on tal juba olemas, muidu läheks süda kaubaks. Mina valin Miralda Piperi kootud villased kätised, ajakirjanikule väga praktilised – sõrmed on vabad, et märkmeid teha, aga käed on soojas. Kätised maksavad 15 eurot ja lähevad kohe kätte. Nii palju siis sellest, et kink olgu ebapraktiline.
Muidugi lähevad jõulude eel hästi, eriti välismaale kinkimiseks, Haapsalu sallid, mille eest tuleb välja käia sadakond eurot. Rahvast käib pitsikeskuses pühade eel poole rohkem kui muidu. „On kohe näha, kes kinki otsib. Käib, vaatab, läheb minema, siis – kas tuleb tagasi või mitte,” ütleb Saulep.
Järgmisena tuleb mahepood Allikas. „Vitamiine,” ütleb poe omanik Ritta Piper kõhklemata, kui küsin, mida kingiks ostetakse. Allikasse tulevad need, kes tahavad kinki taimetoitlastele, ja viimaseid on üha rohkem. Piper soovitab kotikest tšiiaseemneid.
„Vanaemadele lähevad kingikotti magneesiumihelbed, väga populaarsed, aitavad jalakrampide vastu,” ütleb Piper.
Sarapuupähkleid on viimastel päevadel ostetud nii palju, et need on otsas. Tarmula, kuigi ta on korduvalt kinnitanud, et tal on kõik kingid ostetud, asetab letile karbi advenditeed – see on nagu jõulukalender, 24 teepakki, kõik erinevad. Veel rändavad kingikotti roosilõhnaga seep ja -kreem. Kokku kümme eurot.
Minu soovitus mahepoest on kuulus Marseille’ seep – neli eurot ja kümme senti, aga pese või terve aasta ja mida iganes – iseennast, pisikesi lapsi, peent pesu või põrandaid. Piper, muide, teeb poe lahti ka jõululaupäeva hommikul. „Hommikul tulevad viimased hädalised. Kella ühest on vanalinn tühi, vares ka ei lenda,” ütleb Piper.
„Ei tea, kas lemmikloomadele ka jõulukinke ostetakse? Läheks veterinaarapteeki?” pakun. „Minu kass on nii spetsiifiline,” ebaleb Tarmula, aga tunnistab, et kassile tal kinki ei ole. Veterinaarapteegis hakkavad esimesena silma juba valmis pakitud kingid – karbike hiiri ja kalu, mis on maiustusi täistopitud. Assistent Marit Viigipuu ütleb, et jõulude eel ostetakse lemmikutele rohkem konserve, aga ka mänguasju. On ka spetsiaalsed jõulukalendrid, mis peaksid kohe-kohe saabuma. Aknakesi tuleb ilmselt avada küll peremehel. Lahkume poest elektrisinise suletutiga mänguritvadega, mis peaksid rõõmustama kassi.
Haapsalu ainsa parfüümipoe Pariisi Vesi müüjad Riina Teller ja Elle Piirvee kinnitavad kui ühest suust, et pühade eel on ostjaid kolm korda rohkem, tänavu veel eriti palju. Suurem ostmine läks lahti juba detsembri alguses. „Tundub, et rahval raha on,” ütleb Teller. Teisipäeval saabus poodi neli suurt kasti uut kaupa. Parfüümidest on kõige menukam uus lõhnWood. Kunagi ei tundu moest ära minevat Versace ja Saldavor Dalí. Mehed naistele lõhna valimisega hätta ei jäävat, vähemalt tarkade naiste mehed. Tark naine astub aegsasti ise poest läbi ja annab kodus mehele üle lõhnaproovi, millega see poodi tuleb.
