6

Kristina Kallas: Eestil on kolm eelistust – haridus, haridus ja haridus

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Ajaloolane ja politoloog Kristina Kallas sai 3. novembril Eesti 200 asutamiskoosolekul erakonna esimeheks. Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht/Scanpix
Ajaloolane ja politoloog Kristina Kallas sai 3. novembril Eesti 200 asutamiskoosolekul erakonna esimeheks. Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht/Scanpix

Sel nädalal Haapsalus käinud erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas toonitab, et kõige tähtsam on investeerida haridusse, ilma selleta on pingutused nii riigikaitses kui ka majanduses mõttetud.

Mis eesmärk teie Haapsalu käigul?

Meil oli kaks eesmärki. Kõigepealt tahtsime Läänemaal oma valdkonnas töötavate inimestega arutada meie valimisprogrammi. Tulime rääkima hariduse ja sotsiaalkaitse ning tervishoiu valdkonnast, aga puudutasime ka transporditeemat. On ju oluline, et inimesed, kes nendes valdkondades töötavad ja keda järgmise valitsemisperioodi otsused otseselt puudutavad, oleksid meie erakonna plaanidega ka kursis.

Meie hariduse juhtimise ja sotsiaalkaitse teenuste reformiplaanid on üsna radikaalsed ning olime väga positiivselt üllatunud, kui oma valdkonna professionaalid nägid asju meiega sarnaselt ja toetasid meie reformikava.

Millisena näete teie hariduse ja sotsiaalvaldkonna arengut?

Meie probleem praegu on see, et meil on 79+1 koolivõrku ja koolide tase on väga erinev. Kahjuks on välja kujunenud olukord, kus haridus meie imepisikeses riigis on erineva kvaliteediga ja sõltub omavalitsuse võimekusest. Hariduse kvaliteedi eest peab vastutama riik ja meie Eesti 200 ei ole nõus sellega, et riik selle vastutuse omavalitsustele delegeerib.

Me tahame, et riik paneks järgmise nelja aasta jooksul paika koolivõrgu plaani, milles on selgelt öeldud, et algkool peab olema lapse kodu lähedal, põhikool soovitatavalt ka, kuid kõik gümnaasiumid peavad kuuluma riigikoolide võrgustikku. Omavalitsus on ka edaspidi kooli pidaja, kui tal selleks soov on, kuid riigi järelevalve koolihariduse kvaliteedi üle peab suurenema ja suurenema peavad ka riiklikud investeeringud koolivõrku. Haridusvaldkond tuleb järgmisel valitsemisperioodil muuta absoluutselt prioriteetseks poliitikavaldkonnaks. Samuti rääkisime sotsiaalvaldkonnast ja sellest, et erivajadustega inimeste ja vanurite hooldamine on taas kord pandud täies mahus kohaliku omavalitsuse õlgadele, kuid see ei ole tänasel päeval enam sugugi mõistlik.

Mida oleks konkreetselt vaja teha, et saaks paremini?

Haridusvaldkonnas on vaja mitmeid muutusi. On viimane aeg panna eesti ja muu emakeelega lapsed õppima ühte kooli. Haapsalut see ei puuduta, sest teil on see juba toimunud.

Haridusse on vaja teha ka rohkem investeeringuid, et saaks korda kõik koolimajad üle Eesti, pidades silmas just laste tänapäevast füüsilist õpikeskkonda, et tekitada lastele õue liikumisvõimalused ja kindlasti võiks arutada seda, et 30-minutiline õuevahetund oleks iga ilmaga.

Väga suur probleem on õpetajate järelkasv ja ülikoolis töötava inimesena ma saan aru, kus on probleemid. Õpetajate palk vajab palju kiiremas tempos tõstmist, kui praegu on kokku lepitud, sest enam ei ole aega oodata ja loota, et noored entusiasmist kooli tulevad.
Koolivõrk vajab korrastamist ja kodulähedaste algkoolide sulgemisele tuleb pidur peale panna. Eesti 200 on külakoolide usku ja riik peab toetama külakoolide teket igale poole, kus kohalik kogukond on valmis kooli pidama. Lasteaiad peavad olema koolivõrgu osa ja lasteaiaõpetaja palk õpetaja palga vääriline.

Seega, järgmisel valitsusel on kolm eelistust: haridus, haridus, haridus. Kui me ei investeeri haridusse täna, siis on kõik meie pingutused nii riigikaitse kui ka majanduskasvu edendamiseks mõttetud. Nii koolijuhid kui ka linnajuhid olid meie visiooniga väga nõus.

Kas üks teie külaskäigu põhjus oli ka uute liikmete leidmine?

Jah, meie teine eesmärk oli kohtuda inimestega, kes on ka ise nõus tulema poliitikasse, kaasa uue erakonnaga, et neid muutusi Eestis läbi viima hakata. Eesti 200 on erakond, kes koosneb oma valdkonnas tegutsevatest professionaalidest. Meie seas ei ole pikaaegseid poliitikuid, välja arvatud üks inimene, ning me tahame, et kõik meiesugused õpetajad, arstid, insenerid ja kultuurinimesed tuleksid meiega kaasa, panustaksid järgmised neli aastat Eesti juhtimisse.

Kas ja kui palju on Haapsalus ja Läänemaal Eesti 200 liikmeid praegu?

Meil ikka on liikmeid, täpset numbrit ei oska öelda. Praegu tegeleme oma valimisnimekirja koostamisega ja käime kohtumas inimestega, kel on olnud huvi astuda koos uue erakonnaga poliitilisse võitlusesse.

Mina olen poliitikas sellepärast, et ma tahan, et Eestis tehtaks tarku otsuseid, mis ei ole vaid populistlikud valimislubadused, vaid tõsised ja läbimõeldud, pika vaatega, muutusi kaasa toovad otsused. Ma ei taha 10 aasta pärast endale otsa vaadata ja öelda, et miks ma ometi toona midagi ei teinud, kuigi mul oli mõtteid ja mul oli ka võimalusi midagi mõjutada. Läänemaal on mitmeid aktiivseid inimesi, kes tunnevad sama, kuid kes ei soovi ilmtingimata poliitikuteks hakata. Ma leidsin kiiresti ühise keele paljude oma eriala professionaalidega ja me leppisime kokku, et läheme koos Eestit paremaks muutma.

Eesti 200
Uue erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas töötas seni Tartu ülikooli Narva kolledži direktorina. Hariduselt on ta ajaloolane ja politoloog.
Erakonda kuulub endine IRLi esimees Margus Tsahkna. Erakonna asutajate hulgas on ka endine ajakirjanik Igor Taro ja ettevõtja Priit Alamäe.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Jah
Jah

keegi soovitas kunagi öppida, öppida, öppida.

Selle
Selle

lause on nad teate kyll kust vötnud.

naine
naine

kõik erakonnad räägivad sellest,kuhu on vaja raha juurde paigutada ja mitte ükski sellest,kust seda raha võtta või kuidas majandust turgutada,et raha juurde teenida.Seega,järjekordne sisutühi jutt…..

2. kodanik
2. kodanik

Vastus küsimusele liikmete kohta Läänemaal oli ikka korralik udu. Tundub, et on küps poliitikasse tulema…. 🙂

Endine
Endine

Kas ja kui palju on Haapsalus ja Läänemaal Eesti 220 liikmeid praegu? Näe polegi enam Eesti 200 vaid juba Eesti 220. Homseks vist Eesti 380
Tase Lemmi

Hehh
Hehh

Mis sa kurjustad. Mul juhtub veinse peaga samasuguseid asju 🙂

wpDiscuz