Vaevalt on Eestimaal inimest, kes pole mitte kunagi kuulnud Maire Forseli nime. Eestimaalaste teadvusesse sisenes ta 2015. aastal, kui avaldas Leisi Lapikoja Facebooki seinal loo ausa ettevõtluse hinnast. Lugu oli nii aus ja otsekohene, et selle avaldasid peaaegu kõik Eesti suuremad ajakirjandusväljaanded. Forsel ei piirdunud selle ühe kirjatükiga – saanud aru, et tal on auditoorium, jätkas ta oma missiooni, informeerimaks, kui raskeks on riigi maksupoliitika teinud mikroettevõtete eksisteerimise. Ilmselt ei olnud palju neid, kes pöörasid sel hetkel tähelepanu Forseli taustale – tuhandete lugejate jaoks sai temast arvamusliider. Midagi astme võrra tähtsamat, kõrgemat ja mis peaasi – edukamat kui keskmine Eesti palgatööline.
Tõde on see, et Forsel ise oli alles äsja olnud samasugune palgatöötaja, raamatupidaja, kes ühel hetkel lihtsalt otsustas, et mune ei tohiks ühes korvis hoida ja tegi oma ettevõtte. Tema Haapsalu kutsehariduskeskuses peetud loengu üks sõnumeid oli: igaühel on mõni oskus, millele saab rajada oma äri. Selleks ei pea palgatööst loobuma. Unistama peab suurelt, tegutsema võib hakata vaikselt, aga kohe.
Haapsalu ja Läänemaa tööturg ei paku inimestele just palju võimalusi, aga neid võimalusi saab ise luua. Kui Forselil õnnestus, miks ei peaks õnnestuma teistel?
Siinkohal tuletame poliitikutele meelde, et mikroettevõtete elu pole aja jooksul oluliselt kergemaks läinud. Maksukoormus on ränk ja konkurentsis püsimine ei ole lihtne. Eks seegi ole põhjus, mis inimeste ettevõtlikkust pärsib. Valitsuse suur üleskutse aastate tagant teha ettevõtjaks hakates endale ise töökoht oli iseenesest hea mõte. Ehk oleks hea mõte kiigata uuesti ka Läti väikeettevõtlust soosiva maksusüsteemi poole, et inimesed saaksid end ise paremini aidata.
Ja juba järgmises LE-s leiate artikli, kuidas
…
Lugege palun kirjatükk peale kirjutamist üle-ehk suudate mõne kirjavea ise avastada