Spetsialistid kuulutasid kolmapäeval maaülikoolis toimuval mullapäeval järgmise aasta mullaks märja ja õrna madalsoomulla.
“Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketele madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit,” rääkis maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14 protsenti meie muldkattest ning neid võid leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest.
Enamasti koosnevad madalsoomullad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast. „Püsivalt märgade muldadega looduslikel lagesoodel esineb mitmesuguseid tarnaliike,“ sõnas Astover. Kuivendatuna on neil suure saagikusega kõrrelisterohked rohumaad. Metsasoode taimkate sõltub aga põhjavee lubjasusest. Selles puurindes on harilikult sanglepp, sookask ning pärast kuivendust ka kuusk.
Madalsood on üks Eesti muldkatte suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Viimase sajandi jooksul on palju madalsoomuldi metsa- ja põllumajandusliku kasutuse otstarbel kuivendatud. Et kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad kiire turba lagunemise, kaasneb sellega ka suures koguses CO2 lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse neid õrnaks.
Eesti Mullateaduse Seltsi ja Eesti Maaülikooli koostöös läbi viidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad pole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes.
Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast
- 2018 näivleetunud muld
- 2017 leedemuld
- 2016 rabamuld
- 2015 peapealne muld
- 2014 leostunud muld
