0

Nõva jõed kohandati forellile sobivaks

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Meriforell. Foto: Wikipedia
Meriforell. Foto: Wikipedia

Nõva, Riguldi ja Veskijõgi ning Leidisoo peakraav muudeti rohkem kui 120 tuhande euro eest kaladele paremini läbitavaks ning sinna rajati lõheliste kudealasid kalade arvukuse tõstmiseks.

Riguldi jõel 300-meetrisel lõigul puhastati setetest merelahe sügavamasse ossa suubuv suudmeharu  ja voolusängi täissettimise vältimiseks suleti jõe kõrvalharud. Samuti rajati kolmele lõigule kokku 16 kudepadjandit ehk ala, kus meriforell endale kiviklibu sisse sabaga pesalohu teeb ja sinna marja koeb.

Leidisoo peakraavis lammutati kalade kuderännet takistav vana truup ja kraavi neljale lõigule rajati 20 kudepadjandit.

Veskijõel lammutati kunagi kalakasvanduse tarbeks jõe paisutamiseks rajatud betoonvare, mis oli kaladele läbimatu rändetõke. Lisaks puhastati Veskijõe 900-meetrine lõik setetest, mis aitab meriforellil ja jõesilmul liikuda ülesvoolu merest ca 2,5 km kaugusele jäävale Vaisi vesiveski langule.

Nõva jõe neljale lõigule rajati 24 kudepadjandit ning kindlustati jõekaldad maakividega. Nõva jõe voolukiiruse aeglustamiseks ning kaladele puhkealade loomiseks paigutati 50-80 cm diameetriga maakive ka jõesängi.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul peaks see kasvatama merre rändavate meriforellide hulka nii Nõva, Riguldi kui ka Veskijões 180 kalalt ligi 300ni aastas. „Samuti paranevad oluliselt jõesilmu sigimistingimused ning töödel on positiivne mõju ka teiste Läänemere töönduskalade, näiteks haugi, särje, lutsu ja ahvena taastootmisele,“ ütles ta.

Jõgede taastamine maksis 124 782 eurot, mis tuli Euroopa merendus- ja kalandusfondist. Projekti juhtis keskkonnaamet.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz