Tõenäoliselt on kõigile metsaomanikele tuttav mure pealetükkivad helistajad, kes justkui iga hinna eest metsa või raieõiguse ära osta tahavad. Kui mõned helistajad eitava vastusega lepivadki, siis teised on järjekindlamad. Sihtmärgiks valitakse peamiselt eakamad metsaomanikud.
Tehinguteni üritatakse jõuda nii meelituste kui hirmutamise teel. Meelitatakse peamiselt ettemaksuga, mis kohe välja maksta lubatakse. Kuigi summad võivad tunduda suured, on metsa tegelik väärtus sageli oluliselt kõrgem.
Hirmutamistaktika valinud hangeldajad räägivad näiteks kiiresti levivatest ja metsa väärtust vähendavatest metsakahjustustest.
Lepinguid soovitakse tavaliselt sõlmida kiirustades, kohe ja praegu. Nii ei ole metsaomanikul aega oma metsa tegeliku väärtuse kohta uurida.
Aga tark ei torma! Metsas käivad kõik protsessid väga aeglaselt, ka omanik peaks kõik otsused tegema põhjalikult kaalutledes ning pere ja asjatundjatega, näiteks metsaühistuga nõu pidades. Tüütute helistajate puhul tasub üle vaadata Andmekaitse Inspektsiooni nõuanded.
Kuidas tüütutest helistajatest vabaneda?
Kui füüsilisele isikule helistatakse tema nime ja metsa andmeid teades, on tal õigus küsida, kust on tema isikuandmed saadud ja millisel õiguslikul alusel isiku andmeid kasutatakse. Ilma eelneva loata ja õigusliku aluseta on isikuandmete kasutamine keelatud!
Metsaomanikul on õigus nõuda enda andmete kustutamist helistaja andmebaasist. Kui helistaja ikkagi jätkab telefonile ründamist, on aidanud numbri blokeerimine. Alati saab teha Andmekaitse Inspektsioonile ka märgukirja või kaebuse.
Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul lubab seadus erandkorras inimese poole pöörduda, kui varem on sama teenust või tooteid pakutud. Heiberg lisab, et paraku ei saa rakendada isikuandmete kaitse seadust, kui number valitakse n-ö pimejuhuse teel, isikuandmeid teadmata. Sellisel juhul jääb võimaluseks tüütust helistajast lahtisaamiseks numbri blokeerimine.
Kui helistajad tüütavad:
- Küsi helistajalt, kellega täpselt tegu ja mil viisil kontaktandmed saadud on ja millisele õiguslikule alusele toetudes isikuandmeid kasutatakse. Füüsilisel isikul on õigus nõuda oma andmete kustutamist helistaja andmebaasist.
- Kui helistatakse ilma õigusliku aluseta ja/või kustutamispalvele ei vastata, siis on õigus inimesel pöörduda inspektsiooni poole. Inimene saab teha inspektsioonile märgukirja või kaebuse (allkirjastatud kaebus ehk sekkumistaotlus tuleks Andmekaitse Inspektsioonile saata aadressil info@aki.ee või posti teel Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn. Sekkumistaotluse vormi leiab aadressilt www.aki.ee/et/poordu-inspektsiooni-poole/sekkumistaotlus).
- Metsaühistu liikmed saavad helistajatele öelda, et ajavad metsaasju vaid läbi oma ühistu. Metsateadmistega abiliste olemasolu on olnud pahatahtlike helistajate jaoks heidutav.
- Nõu saab küsida Andmekaitse Inspektsiooni nõuandeliinilt 5620 2341 (E-R kell 10‑12 ja 14‑16) või aadressil info@aki.ee.
Lihtne ,saada pikalt !
Kogu meie andmekaitse on üks suur plära.Kui tahad leida sugulast kellega pole aastaid olnud kontaktis siis on andmekaitse väga tõhus.Kui kasutad mitte riiklike e teenuseid siis nõutakse sinult luba sinu andmete kasutamiseks.Meili posti aga saabub iga päev üha rohkem reklaami jne. neilt kellega sul pole olnud mingit tegemist.