0

Galerii: Haapsalu raamatukogus lahati Jaan Tõnissoni ja Andres Ammase fenomeni

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

(Vasakult) Sulev Valdmaa, Aimar Altosaar, Epp Alatalu ja Krista Aru. Foto: Arvo Tarmula.
(Vasakult) Sulev Valdmaa, Aimar Altosaar, Epp Alatalu ja Krista Aru. Foto: Arvo Tarmula.

Jaan Tõnissoni selts tähistab sel aastal suure riigimehe ja igal ala Eesti elu mõjutanud tegelase 150. sünniaastapäeva. Kogu Eestit hõlmav kohtumistesari “Avame Jaani koodi” jõudis täna Haapsalu raamatukokku.

“Tundes, kui vähe Eesti inimesed tänapäeval Jaan Tõnissoni teavad, leidsime et peame tema koodi lahti muukima,” selgitas kohtumise alustuseks Jaan Tõnissoni seltsi liige Epp Alatalu.
Kuna Tõnissoni kutsuti Koodi Jaaniks, otsustati sõnadega veidi mängida ja nii on selts oma tuuril rääkinud Jaani koodi lahti kirjutamisest või Jaani dekodeerimisest. “Muidugi pidasid ju Tõnissoni kaasaegsed silmas seda kooti, mida põllul kasutati,” märkis Alatalu.

Sõnademängust insipeerituna ristis selts ka oma külastused samas võtmes, kasutades ürituste nummerdamisel versioone. Haapsallu oli kuues sihtkoht, niisiis kandis raamatukogus toimunud üritus alapealkirja Versioon 6.0, teemaks Tõnisson ja Eesti haridus. Rääkides aga Haapsalus haridusest ja Jaan Tõnissonist, ei saa kuidagi mööda Andres Ammasest – õpetajast, ajakirjanikust ja riigimehest.

“Ma arvan, et Andres oli üks neist, kes oli kõige rohkem sunnitud kuulama, mida ma olin just Jaan Tõnissoni kohta lugenud,” sedastas seltsi esimees Krista Aru.
Ammas ja Aru olid kolm aastat riigikogus pinginaabrid ja Aru tunnistas, et huvitavaid jututeemasid jagus Ammasega nii palju, et neid jagus mõnikord ka istungite ajaks.
Ammasega arutas Aru ka küsimuse üle, milline on ja milline peaks olema tänapäeva haridus, mis jääb puudu ja mis võiks olla teisiti.
“Me ei olnud sugugi alati ühel arvamusel ja vahel me ikka vaidlesime ka. Aga jõudsime selleni, et me vajame eestlastena omal maal seda, et me räägiksime rohkem kõigest heast, mis on olnud enne meid, mis on tänases päevas, ja oskaksime selle heaga edasi minna homsesse,” rääkis Aru.
“Üks tema mõtteid oli, et me räägime liiga vähe kõva häälega ilusatest asjadest. Me ise oskame liiga vähe rõõmustada ilusa ilma üle, teiste inimeste üle enda ümber, ja seda me peame veel õppima,” ütles Aru.

Ta meenutas, et ükskõik, millest Ammas rääkis, tõi ta koolipapana alati mingi nurga alt mängu õpetamise momendi. Nii oli ka siis, kui Aru rääkis talle oma unistusest kirjutada kunagi raamat Jaan Tõnissoni eluloost. “Ühel hetkel ma andsingi talle lubaduse, et me tuleme koos Haapsallu, tema räägib Tõnissonist kui koolijuht, ja mina sellest, milline on Tõnissoni roll Eesti hariduse mõtestamises,” meenutas Aru.

Aru võttis sedapuhku lahata küsimuse, milles olid kaks kool-, kirja- ja riigimeest sarnased, ja milles mitte. Muidugi on täiesti erinevad aeg ja olud, milles nad elasid, nagu ka haridus ja elukäik, kuid ometi on neis Aru sõnul palju sarnasust.

Erinevustest rääkides märkis Aru, et Tõnisson oli mees, kes vaatas alati otse ette, Ammas aga mitte. “Andres vaatas vahepeal ringi ning mõistis ja kaasas läbi selle rohkem inimesi,” selgitas Aru.
Erinevad olid kaks meest Aru sõnul sellegi poolest, et Jaan Tõnisson leidis, et tal on alati õigus. “Ja ta ei kahelnud kunagi selles, et oma õiguse eest võitlusse minna. Andres arvestas palju rohkem teiste inimestega. Ta ei öelnud kunagi, et ainult temal on õigus, ta pigem proovis teisi kuulata ja kaasata ning leida õige tee ja parim lahendus erinevate arvamuste baasil,” rääkis Aru. Küll aga ei taganenud ta kunagi, kui nägi, et mingi idee või lahendus võib tuua kasu paljudele inimestele.
Ühine on neil aga Aru sõnul hoiak ja vaade elule. “Väärtushinnangud, suhtumine haridusse, usk sellesse, et inimene ise peab väga palju tegema ja ka teistele andma – kõik see, mis meile inimestena on kõige olulisem,” ütles Aru.

Kui Ammas tudengina Tartu ülikoolis ajakirjandust õppis, oli Aru seal värske õppejõud ja luges Ammase kursusele Eesti ja Venemaa ajakirjanduse ajalugu. “Ma mäletan ühte jutuajamist, kus ta ütles, kui ma juba õpin, siis see tähendab, et ma ei õpi ainult iseendale, vaid pean selle kellelegi edasi andma.”

Aru võrdles Jaan Tõnissoni ja Andres Ammast oma aja kirjameestena. Aru märkis, et Tõnissoni aegne ajakirjandus oskas rääkida inimestega nende endi lihtsas keeles ja näidata teed, kuidas Eesti elu peaks edasi minema. “Kui ma loen Andrese kirjutatut kohalikus lehes, siis näen sarnasus tekstides, hoiakutes ja hinnangutes, tahtmises näidata positiivset ning läbi selle ka võimalust ja suunda, kuhu edasi liikuda, tehes seda väga taktitundeliselt. Ainult et Andres Ammasel on see kõik palju ilusamini kirjutatud kui Jaan Tõnissonil, kellel oli rohkem loosungeid. Ammase tekstid on lihtsamad, inimlikumad, arusaadavamad,” võrdles Aru.

Kuid arusaamine sellest, kui palju sõltub inimesest endast, milliseks ta ümbritsevat kujundab, on kahel mehel Aru sõnul ühesugune, kuigi mehed pärinevad täiesti erinevast ajastust.

“Mitte aeg ei pole see, mis teeb inimesest inimese, vaid inimese enda väärtushoiakud, see, millisse ta usub ja kuidas ta näeb teisi inimesi enda ümber,” sedastas Aru. “Ja see, kuidas inimene suhtub haridusse ja haritusse, annab inimesele näo ja selgroo. Mõlemad mehed on omal ajal andnud Eesti rahvale midagi sellist, mille üle tasub iga päeva mõelda.”

Jaan Tõnissoni Selts (JTS) tähistab üle-eestiliste kohtumiste sarjaga „Avame Jaani koodi“ Tõnissoni aastat

Tõnisson on Eesti ühiskonnale nii palju andnud, alates ühistegevuse propageerimisest, lasteaedade asutamisest kuni kutsekoolide eest seismiseni. Esimene eestlaste pank, esimene eestlaste erakond, esimene Eesti välisdelegatsioon, neljakordne valitsusjuht jne.

Et Jaani koodi avada nuti-keeles, kasutab selts versioonide süsteeme;
Ver 1.0 oli 16. novembril 2017 Tallinnas.
Ver 2.0 Tartus Tõnissoni 149. sünniaastapäeval.
Ver 3.0 Pärnus, Tartu rahu aastapäeval 2. veebruaril, teemaks riigimees.
Ver 4.0 Vana-Võidus, 2. märtsil, teemaks Tõnissoni tsitaat „kutseharidus on Eesti majanduse vereringe“.
Ver 5.0 Jõhvis 29. märtsil, Lennart Meri 89. sünniaastapäeval ja teemaks välispoliitika suurkujud: Tõnisson, Poska ja Meri.
Ver 6.0 Haapsalus 12. oktoobril ning teemaks Tõnisson ja Eesti haridus.

Haapsalus kõnelesid Jaan Tõnissoni Seltsi esimees Krista Aru, seltsi juhatuse liige Aimar Altosaar ja hariduselu uurija Sulev Valdmaa.

Kohtumiste sari tipneb Tõnissoni 150. sünniaastapäeva tähistamisega Tartus 22. detsembril ja päev enne seda on noore Jaani päev tema sünnikohas Mursi talus Surva külas Viljandimaal ja noorpõlve koolilinnas Viljandis.
Jaan Tõnissoni Selts tänab koostöö eest Haapsalu ja Läänemaa muuseume ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu.

Fotod: Arvo Tarmula

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz