Keskkonnainspektsiooni vastulause Lääne Elu juhtkirjale ja artiklile

Keskkonnainspektsioon saatis vastulause 29. septembri Lääne Elus ilmunud artiklile „Punahirve lasknud inspektor pääseb karistuseta” ja samas lehenumbris ilmunud juhtkirjale „Kinnimätsitud korrarikkumine”.

Vastulause on avaldatud muutmata kujul.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul:

Keskkonnainspektsioon on uurinud Martna jahiseltsi maadel punahirve loata küttimise juhtumit, millega oli seotud meie kohaliku büroo inspektor, täpselt samamoodi, nagu kõiki muid juhtumeid, tuginedes väärteomenetluses ettenähtud protseduuridele ja teinud kõik väärteomenetluse raames lubatud toimingud.

Eeldame inspektoritelt, kes peavad teiste üle järelevalvet tegema, kõrgendatud vastutust ja asjatundlikkust. Seega mingit hinnaalandust me juhtumi käsitlemisel ei ole teinud. Hoopis vastupidi, käsitleme seda juhtumit suurema prioriteetsusega.

Paralleelselt väärteomenetlusega, mida on viinud läbi Harjumaa büroo, tegeles juhtunu asjaolude selgitamisega ka asutuse sisekontroll, eeskätt selleks, et edaspidi taolisi juhtumeid ära hoida.

Faktid:

• Ühisjaht toimus 10. detsembril 2016, keskkonnainspektsioonile juhtkonnale laekus büroojuhilt teade 11. detsembril ja samal päeval edastati asi Harjumaa büroo asjaolude uurimiseks ning väärteomenetluse alustamiseks, et tagada uurimise objektiivsus.
  Väide „…asjaga tegeles üks Harjumaa ametnik muu töö kõrvalt“ on vale ja tendentslik. Kõigil inspektoritel on korraga mitmeid menetlusi, lisaks teevad nad igapäevast järelevalvet ning kõike tuleb teha võrdse täpsuse ja põhjalikkusega.
• Ühisjahis osalenud inspektor oleks pidanud kohe ise juhtumist inspektsiooni teavitama ja kutsuma valveinspektori, sest jahis osalenuna ei saanud ta ise juhtunut menetleda ning ta oleks pidanud kindlustama asitõendite säilimise nii palju kui võimalik. Kuna ta seda ei teinud, sai ta selle eest noomituse. Karmimat karistust selle teo eest määrata ei saanud. Lisaks lepiti kokku, et Arseni Eller ei osale jahis, seni kuni asjaolud saavad selgeks.
• Jahimeeste ütluste kohaselt nägid nad jahiliinis haavatud hirve ja otsustasid ta hukata. Kuna tegu oli ühisjahiga, oli võimalikke laskjaid rohkem ja kõigi jahis osalenud jahimeeste relvadele tehti ekspertiisid. Ekspertiiside tulemused näitasid, et hirv võis olla enne kõnealust jahti eelnevalt haavatud, sest üks lihakehast leitud kuul oli lastud varem. Nii väitsid ka jahimehed ja seda väidet ei suutnud uurimine ümber lükata. Samas ei selgunud läbiviidud relvaekspertiisidest, kelle relvast pärines kuul, mis oli looma eelnevalt vigastanud. Jahis osalenute relvadest ei olnud see lastud.
• Taluõuele tulnud loom oli haavatud ja Arseni Eller tegi halastuslasu. Kes looma algselt haavas, on teadmata ja seetõttu ei saa kedagi süüdi mõista.
• Põhiküsimusele, miks ei ole kedagi süüdi mõistetud, saab vastata, et ükskõik kelle –kas tavakodaniku või inspektori – süüdimõistmiseks peab tema süü olema faktiliselt tõendatud, ei piisa lihtsalt oletusest ega kahtlustusest. Jahimeeste väide, et loom oli varasemalt haavatud, on jäänud ümber lükkamata ning algsele laskjale viitavaid tõendeid pole tänaseni leitud.
• Kuna esmane info liikumine ja reageerimine ei olnud korrektsed, siis oleme sellest vajalikud järeldused teinud. Nõuame korda kõigilt, eeskätt oma inspektoritelt. Büroo juhtimises on tehtud ka muudatusi, usume et need aitavad edaspidi taolisi juhtumeid vältida.

P.S. Menetlus on siiski veel pooleli, nii et kui kellelgi on täiendavaid asitõendeid või infot, siis tuleks sellest inspektsioonile teada anda.