Lääne Elu on Virtsu tööstuspargi rajamisest kirjutanud viis aastat – alates ulmelisena tunduvast ideest, millega Virtsu arenguselts 2013. aastal välja tuli ning lõpetades kaks aastat kestnud kohtusaagaga, mis lõppes tööstusala kavandajate jaoks õnnelikult tänavu kevadel, mil kõik takistused tundusid olevat ületatud. Detailplaneering kehtis, tööstuspargis tahtis tegutseda tosin ettevõtjat ja suurinvestorist K.Meti traaditööstus võis hakata laienemisplaane pidama. Kuigi toetuse saamine pole kunagi täiel määral kindel, ei kahelnud õieti keegi, et EAS tööstuspargile raha annab.
Paraku nii ikkagi juhtus, ja mitte üks, vaid lausa kaks korda järjest. 2016. aastal käis toonane Hanila vald alles tööstuspargi vastastega kohut ja polnud teada, mis asjast saab. Toetuseta jätmiseks ilmselt piisav (ja arusaadav) põhjus. Teist korda aga üsna arusaamatu. EASi toetuste määramine on pikk protsess. Esmalt koostatakse taotluste maakondlik pingerida. Virtsu tööstusala oli mõlemal korral pingereas esimene, aga jäi mõlemal korral rahast ilma. Teisel korral isegi mitte n-ö joone alla, kellele raha enam ei jätkunud, vaid sai nii vähe punkte, et osutus üldse kõlbmatuks. EAS ise oma otsust ei kommenteeri, viidates struktuuritoetuse seadusele ja taotleja huvide kaitsmisele. Jääb üsna arusaamatuks, kuidas kaitseb Lääneranna valla huve otsuse põhjendamata jätmine.
Küsimusi on. Eeldame, et otsus oli õiglane ja Virtsu tööstuspargi projekt ei ole tõepoolest jätkusuutlik. Kuidas on sel juhul võimalik, et see sai maakondlikus pingereas nii kõrge koha? Kas kohapeal hindajad on täiesti ebakompetentsed? Või kui nad ei ole ebakompetentsed, siis – mis mõtet on üldse maakondlikku pingerida moodustada, kui see mitte midagi ei loe?
Mihkel Mutt tänases Postimehes: Preventatsioon ilma konstruktiivse pooleta on sama ebafektiivne kui rajada hingevaakuvasse väikelinna mitu suurt tasuta parklat ja loota, et nüüd tekib tõmbekeskus.
Natuke varem Dirhami Meretähe-projekti ja nüüd Virtsu tööstuspargi rahata jätmine paneb mõtlema konkurentsile: need oleksid konkurendid Haapsalu igavatele ja vananenud spaadele ja Kiltsi-Uumõisa taandarengus tööstuparkidele
ju siis polnud k-meti mehed nõus tasuma obrokit eas-i tegelastele. standardtariif on 10% eraldatud toetusest.
kõrge koha, sest neeme Suur maavanemana tõukas asja, aga mida Neeme puudutab , see paraku ei toimi- Läänemaa kadumine, Lääne- Nigula valla ebaõnnestumine ja Nõva kogukonna kottimine kooli kaotamise tuhinas, ebaõnnestunud samasooliste seadus ja veel palju muud jama. neeme peaks tagasi metsaalapele minema, mida ta seda õppinuna peaks oskama, siis võib-olla tuleb ka tulemusi. Virtsu on muidugi Läänemaa ämber.
Küsimus on äkki hoopis see, et miks ilma toetuseta ei ole antud projekt jätkusuutlik ja ei arendata täielikult välja? Äkki õpime elama ja äri tegema ilma toetusteta nagu normaalses maailmas tavaks on.
õige, Irw, võta sõna, kui on midagi öelda, nii nagu juba 10-12 aastat
tagasi TV3-e ööchat’is.
Äkki oleks hoopis aeg võtta nimeks Sass2, näitaks arengut:)