3

Spetsialistid soovivad metskitsejahi hooaega pikendada kuu võrra

Avatar

BNS

Metskits. Foto: Vikipeedia
Metskits. Foto: Vikipeedia

Maaomanikud, teadlased ja jahimehed soovivad pikendada metskitsejahti ühe kuu võrra jaanuarini, sest kitsi on väga palju, nad on hakanud kahjustama lisaks mändidele ka kuuski ja põllukultuure ning kitsede suure arvukuse tõttu levivad nende seas haigused.

Möödunud neljapäeval peetud maaomanike esindusorganisatsioonide, teadlaste ja jahimeeste seltsi ühisel koosolekul osalejad pakkusid pakkusid efektiivsema jahikorralduse ühe võimalusena pikendada metskitsejahti jaanuarini, ütles teisipäeval BNS-ile jahimeeste seltsi pressiesindaja.

“Lumevaeste talvede tõttu on metskitsede arvukus väga kiiresti tõusnud ja loomad on hakanud kahjustama lisaks männikultuuridele ka kuusekultuure,” sõnas erametsaliidu esindaja Anti Rallmann. “Aastaid on erametsaliit ja erametsakeskus näinud vaeva ja propageerinud maaomanike seas metsakultuuride rajamist, paraku annavad metskitsede tehtud kahjustused sellele tugeva tagasilöögi. Selline loomade arvukuse tõus ei ole kasulik ka metskitse asurkonnale endale ja seetõttu tuleb nende küttimist igati soodustada.”

Rallmann lisas, et jahiaja pikendamine jaanuarisse loob võimaluse küttida metskitsi rohkem sealt, kus nad kahjustusi põhjustavad.

Ka põllumajandus-kaubanduskoja esindaja Einar Jakobi tõi välja põllumeeste probleemi, et aasta-aastalt suurenevad metskitsede ja hirvede poolt tehtavad kahjustused talikultuuridele, eriti talirapsile.

“Saja aasta jooksul on metskitse arvukus üles-alla kõikunud ning vahel on asutustihedus kerkinud väga kõrgele,” ütles maaülikooli ulukibioloogia dotsent Tiit Randveer. “Ülitihedas populatsioonis hakkavad levima haigused, mis võivad halvemal juhul viia populatsiooni kokkuvarisemiseni. Just nii juhtus 1970 aastate keskpaiku. Nüüd on arvukus tõusnud taas üle 100 000 isendi. Et vältimaks haiguste levikut ja kõrget looduslikku suremust, tuleks metskitsi rohkem küttida.”

“Metskitse arvukuse tõusuga on ka liikluskahjud tunduvalt suurenenud,” lausus talupidajate keskliit esindaja Mait Värk. “Eestis on liikluses hukkunud metskitse arv 2017/2018 jahiaastal võrreldes möödunud jahiaastaga suurenenud 1,3 korda. Kokku registreeriti jahindusstatistika järgi mullu 2857 kokkupõrget metskitsega, ent tegelik liiklusõnnetuste arv võib olla veelgi suurem.”

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on enamikes piirkondades metskitsede arvukus tõusnud. „Kui jahindusnõukogudes lepitakse kokku arvukusest lähtuvalt suuremad küttimismahud, siis jahimehed käsitlevad seda kui ühiskondlikku tellimust ja annavad endast oleneva, et mahud täita,“ ütles Puust. „Oleme huvigruppide kokkulepetest lähtunud nii metssea kui ka põdra arvukuse reguleerimisel. Meie jaoks on äärmiselt oluline ka populatsioonide hea seisund.”

Ümarlaual osalesid ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaagentuuri esindajad. Keskkonnaministeeriumis kaalutakse ümarlauas tehtud ettepanekuid ja kui leitakse, et need on asjakohased, tehakse vajalikud muudatused. Metskitse küttimine on viimase kolme jahiaasta jooksul tõusnud – 2015/16 hooajal kütiti neid 6264, 2016/17 hooajal 11 000 ja 2017/18 hooajal 15 807.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kuked jääl
kuked jääl

kui huntidele peetakse massilist jahti, siis saabki kitsi palju olema.

püssikangelaste ja mannetu kk-agentuuri vastus probleemile ongi lihtsalt kitsede arvu vähendamine. iseenesest hea: kui piisavalt vähendada, siis ei jää eriti metsa loomi keda “reguleerida” –> siis saab püssikangelaste seltsid ja keskkonnagentuuri laiali saata.

läänlane
läänlane

Kõige pealt tapame metsas maha sead, siis kitsed ja siis imestame, et hundid tulevad asulate lähedale ja maitsevad koeri… Püüdkem ikka looduses teistega koos eksisteerida me “Looduse kroonid” mitte kõiki ja kõike valimatult maha nottida ja ära mürgitada, kes meid meie tegevustes ja rahaahnuses segavad.

kurb
kurb

asurkond ei ole taastunud. Arusaamatu on ka keskkonnaaegentuuri soov pidevalt tõsta loomade küttimiskvoote.

wpDiscuz