Kreegi muusika seguneb džässiga

Kontserdikorraldaja Nargenfestival toob Cyrillus Kreegi päevade nime all Haapsallu kaks erinäolist kontserti – ühe reedel, teise pühapäeval.

Reedesel kontserdil kuuleb kuursaalis Kreegi muusikat džässilikult ning pühapäevasel kontserdil kõlavad laulud, mida lauldi saja aasta eest.

„Alati on olnud üks kontsert tema originaallooming ja teine on seaded, sest ta ise oli suur seadete meister,“ ütles festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste.

Esimese kontserdina „Kummardus Kreegile ja Tormisele” esitavad Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel Haapsalu kuursaalis Cyrillus Kreegi ja Veljo Tormise loomingut džässivõtmes. Mõlemad heliloojad, nii Kreek kui ka Tormis, olid aktiivsed rahvaviiside kogujad ning mõlema loomingus on rahvaviisid ja nende töötlused olulisel kohal. „Nad sobivad kokku, on lihtsalt erinevad generatsioonid. Nad moodustavad saja-aastase silla – esimene pool on Kreek ja teine Tormis,“ ütles Kaljuste.

Tormise 85. sünniaastapäeva tähistamise puhul kolm aastat tagasi said muusikud esimest korda kokku ja esitasid Sügisjazzil helilooja teoseid džässivõtmes. Kuna esmaesitus läks hästi, jätkasid muusikud koostööd. Nüüdseks on kvartett esinenud Eesti folgi- ja džässifestivalidel ning 2016. aastal pälvisid nad Etnokulbi jagamistel parima uustulnuka tiitli pärimusmuusika maastikul.

Kreeki on džässilikult esitatud varasematel aastatelgi.

Kreegi päevade teine kontsert on Haapsalu toomkirikus – „Kreegi laulud aastast 1918 ehk millest lauldi 100 aastat tagasi”. Neid laule esitab Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.

Kaljuste sõnul oli sada aastat tagasi Kreegi elus oluline aasta. Lisaks sellele, et sündis Eesti riik, abiellus Kreek esimest korda. „Seda on huvitav vaadata, millest üks helilooja kirjutas täpselt sada aastat tagasi. Konkreetset tsitaati, et ta elas kaasa riigi sünnile, seal ei ole,“ ütles Kaljuste.