Eelmise aasta septembris uppus Põlvamaal 80ndates aastates mees oma kodutiiki. Kaldalt leiti muruniiduk. Tiigi kaldad olid järsud, mistõttu on alust arvata, et mees takerdus muru niitmise ajal, kukkus vette ning uppus. Pääseamet nendib, et kahjuks ei ole tegemist erandliku sündmusega – viimaste aastate statistika näitab, et uppujate seas on kõige enam vanemaid inimesi.
2017. aastal uppus enim inimesi vanuseklassis 51- 80-aastat kokku 23 inimest, mis moodustab 55% kõigist uppunutest. Keskmine uppunute vanus on tõusnud 58-eluaasta peale. Pensionäre ja üle 65-aastaseid ehk eakaid oli uppunutest 14, mis moodustas 33% ehk iga kolmanda uppunu.
Kas eakad armastavad ujuda?
Päästeameti andmed näitavad, et enamus uppumisi toimub vette kukkumiste või libastumiste tõttu 2017. aastal moodustasid need 60% uppumistest. Eakate meeste puhul joonistub välja kas märksõna – kalastamine ja alkohol. Meestest üle poolte uppunutest olid alkoholijoobes, uppunud naistest olid 29% alkoholijoobes. Kõige rohkem alkoholijoobes inimesi uppus 51-60-aastaste vanusgrupis. 2017. aastal toimus enim alkoholijoobes uppumisi just vette kukkumise tõttu – 13.
Uputakse kodus
Ekslikult arvavad inimesed, et enamus uppumisi toimub ujumisel ja suvel. Mullu leiti suplemiseks mitte-ettenähtud kohtadest üle poolte uppunutest, väga paljud neist uppusid koduses keskkonnas – 83% kodukeskkonnas uppunutest olid kas eakad või väikelapsed. Selliseid õnnetusi saaks ära hoida, kui ohtusid märgata.
Aprill 2018, Setomaa vallas kukkus purdelt vette 82 aastane mees ja uppus. Võimalik, et õnnetus oleks jäänud toimumata, kui purdel oleks olnud piirded. Samuti tuleks kinni katta kaevud ja basseinid, tiikide ja järvede veevõtmise kohad turvaliseks muuta.
Kõige tähtsam on hoida silma peal – iga kogukond teab, kus elavad vanemad inimesed, kes paraku on kõige haavatavamad. Enne suurt suve saab minna ja oma maal elavaid vanemaid sugulasi külastada, et siis vaadata üle, kuidas nende kodu ümbruses on veeohutusega lood. Mõnikord piisab väikestest asjadest, et õnnetus ära hoida.
