Klaasistunud pilgul telefoni nokkiv neiu võiks sama hästi klaaskirstus lebada – sõpradega ja reaalse eluga ei tee tüdruk emmal-kummal juhul suuremat tegemist. Lisette Suik Võru linnast saatis Sten Roosi muinasjutuvõistlusele loo „Lumivalgeke ja Apple”, milles kuri võõrasema müüb neiule nutitelefoni, et too sõltuvusse satuks ja unustaks sõbrad pöialpoisid ning kõik muu. Lõpp on õnnelik nagu muinasjutule kohane. Lisettele tõi tema lugu Sten Roosi muinasjutuvõistlusel esimese koha.
Arvutid ja nutiseadmed on tänaste laste muinasjuttudes sama tavalised tegelased kui 15 aastat tagasi nõud köögikapis või pliiatsid pinalis. Huvitav, et aastaid on lapsed kas oma vanemate või õpetajate negatiivseid tundeid arvutiasjanduse suhtes ka oma lugudes peegeldanud. Sel aastal aga oli esimest korda märgata mitmes loos nutiseadmete nö rehabiliteerimist. Küll löövad nad seljad kokku, et küberkiusamist ära hoida (Monabel Pass „Nutid asuvad tegutsema”), teisal saavad raamat ja sülearvuti parimateks sõpradeks, tunnustades teineteise väärtusi (Karmen Pikkmets „Arvuti ja Raamatu lugu”).
Steni muinasjutuvõistlus on toimunud 26 korda. Võistluse seeme pärineb õigupoolest hoopis varajasemast ajast, mil Ann ja Ants Roosi poeg oli koolipoiss ja osales omaloominguvõistlustel. Teemadeks olid toona tuleohutus, looduskaitse jne. Sten ei saanud kunagi esimest kohta – oli nö igavene teine. Kas võis olla põhjuseks see, et palju lugenud poiss ei lähenenud tõsisele teemale tõsisel moel, kirjutas muinasjutuvõtmes, lood olid humoorikad, väikese vimkaga, seal tegutsesid loomad. Poja kirjutamishuvile mõeldes algatasid tema vanemad võistluse, millel lapsed saavad näidata oma loomingulisust ja head keelekasutust. Nad on külvanud seemneid, millest kasvab kirjandushuvi ja loovkirjutamise kogemus. Millest siis kõnelevad kaasaja muinaslood?
Tuntav osa võistlustöid on Steni helges laadis loomalood, kus näiteks ülekaaluline lehm ja kella kaotanud orav sõpradeks saavad (Neleliis Pukk „Ükskord juhtus nii…”). Aleksandra Buki „Hundi ja jänese loos” on loomad esialgu Andrese ja Pearu stiilis naabrid, kuni ühe haigus ja teise abivalmidus neist sõbrad teeb. Hunt hakkab koguni tihastele pekki välja panema.
Heile Eisenschmidt noppis Ernst Enno luuletusest kõndima läinud rohutirtsu ja laseb sellel teha tuuri Haapsalu linna peal. Vaatamisväärsusi tutvustavad talle kontsakingade ja kübaraga liblikas, saja-aastane mardikas Maanus ja porikärbes Ärbi Porrulauk. Mõni muinaslugu on pigem nagu muistend. Kevin Grahv teab, kuidas rästik endale siksakid sai. Nimelt salvas ta väikest marjulist ja Taevaisa saatis mao põrgusse karistust kandma. Vanapagan piitsutanudki rästiku siksakiliseks.Võistlusele tuli ka üks puhtatõuline õudusjutt „Nukkude linn”. Tartu tüdruk Adele Tamm fantaseerib teemal, mis oleks kui lapsed ühtäkki hakkavad nukkudeks muutuma…
Muinasjuttude ainestik ja tegelaskond on seinast seina. Need puudutavad päevakajalisi teemasid ja tegelasi, viimaseid nii poliitikast kui laste- ja pop-kultuurist. Erinemine teistest, kiusamine, väljatõugatus – need on sageli loo lähtepunktiks. Mai-LiisVikman laseb valgel lõngakeral end värviliste hulgas õnnetuna tunda, näib et temast ei soovita salle-mütse kududa. Õnn saabub siis, kui temast heegeldatakse lumehelves ja ta saab lastele rõõmu tuua. Klassikalisest kuri-saab-karistatud skeemist eristub saame-veast-aru-ja-hakkame-koos-sõbralikult-elama suundumus.Siin on märgata kaasaja väärtushoiakute mõju vanale muinasjutumustrile. Samas on ka üksikuid lugusid, kus kõik tapavad kõiki ja „jääb vaid vaikus”. Hendrik Ranna „Piilur pardis” ei selgu, miks tellis Võimas Karu mustalt linnult Piilupardi röövimisteenuse, aga lugu on hoogne, pöörane, leidlik ja naljakas.
Põrsas Peppa, Donald Trump, Reet Pull, smurfid, tulnukad, ajarändurid ja muud on otsaga laste loomingusse jõudnud. Ega kuningad, nõiad ega lohed pole kuhugi kadunud. Kangelane võib küll laisk olla ja lohe tapmise asemel seitse aastat temaga koos popkorni süüa ja paksuks minna nagu rüütel Rooland, aga klassikal põhinev on seegi. Laura Ulmi „Kuninga mures” peab valitseja tegema õigust mitte oma alamate vaid kaklevate õunade-pirnide vahel. Mõni autor lustib sõna- ja mõttemänguga. Mia-Mai Kalda „Kaasaegne olümpia” pakub hulga tuleviku spordialasid – telekavaatamise maraton, killuviskamise võistlus, hüppamine teemalt teemale jne.
Muinasjututegelaste paiskamine uudsesse olukorda pälvib enamasti tähelepanu ja tunnustust. Huvipakkuv on ka vaatenurga muutmine. Milline paistab keeglimäng kurikale, teab Mihkel Türnpu. Andrus Kurikas Kuriksonide dünastiast ei saa aru, mis on inimestel nende vastu, et nad kurikaid kahurikuulidega pommitavad. Ühel päeval „pakatab vimm” ja kurikad ründavad inimesi, kes üldiseks üllatuseks põgenevad ummisjalu. Andersenlikus laadis muinasloo kirjutas Meribel Tang tennistest ja kummikutest. Esimesed on uued ja ülbed, teised aga vanad ja südamlikud. Lõpuks saavad neist sõbrad. Veronika Laanes kirjutab prügikasti kõhuvalust. Nimelt on tollel paberidieet, aga keegi viskas tema kõhtu ID-kaartIidu, sellest ka valu. Taskurätt Tatu kutsub sõbrale kirurgi ja kõik saab korda.
Liiljan Veske põimis mõistukõnetsi kokku Sten Roosi saatuse, „Väikese printsi” ning juttude kirjutamise loos „Poiss, kes armastas muinasjutte”. See on mitmekihiline ja südamlik muinasjutt. Ann ja Ants Roos on Steni muinasjutuvõistluse suureks kasvatanud ja usaldavad nüüdsest selle headesse kätesse. Konkurss jätkab sõitu Eesti lastkirjanduse keskuse purjede all. Hüva pärituult ning aitäh, Ann ja Ants!
26. Sten Roosi jutuvõistlus
Tallinna raekojas autasustati 19. mail Sten Roosi muinasjutuvõistluse parimaid. Autasu pälvis 37 last. Oma muinasjutu saatis aasta lõpus Haapsallu võistluse korraldajate Ann ja Ants Roosi postkasti 239 noort autorit. Võistlustöid tuli kokku üle terve Eesti, esikolmikus said kokku näiteks Võru ja Kärdla, Orust rääkimata.
I koht Lisette Suik Võru Kreutzwaldi koolist „Lumivalgeke ja Apple”
II koht Monabel Pass Kärdla põhikool „Nutid asuvad tegutsema”
III koht Mihkel Türnpu Oru kool „Keegel kurika silmis”
Läänemaa lastest pälvisid tunnustuse:
žürii eriauhind
Anne-Mai Melles Noarootsi koolist „Tähed”
ergutusauhind
Hanna-Liisa Viitmaa Oru koolist „Kalkun Kalle tasumata veearve”
Veronika Laanes Oru koolist „Prügikasti kõhuvalu”
Laura Ulm Metsküla algkoolist „Kuninga mure”
Kevin Grahv Palivere põhikoolist „Kuidas rästik endale siksakid sai”
Haapsalu linnavalitsuse auhinnad
HeileEisenschmidt Haapsalu põhikoolist „Kuidas väikelinna rohutirts uitama läks”
Meribel Tang Uuemõisa lasteaed-algkoolist „Tennised ja kummikud”
Lääne Elu auhind
Mai-Liis Vikman Uuemõisa lasteaed-algkoolist „Valge lõngakera”
Lääne maakonna keskraamatukogu auhind
Karmen Pikkmets Lõpe koolist „Arvuti ja raamatu lugu”
Lisettele kiitus I koha eest! Uhke on olla Kullamaa juurtega tüdruk ju. Nii varasalve kogutakse… tubli, tubli