5

Terviseamet alustab supluskohtade seiret

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Terviseamet alustas seoses suplushooaja lähenemisega avalike supluskohtade vee kvaliteedi kontrolli, võttes terve hooaja jooksul proove enam kui sajast suplusvee seirepunktist. Läänemaal on neli avalikku supluskohta.

Kokku võetakse proove 52 avalikust supluskohast. Lisaks võtakse proove ka enam kui viiekümnest suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima suplemas.

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli ehk kolibakteri ja soole enterokokkide hulka. Tegemist on tavaliste ja levinud bakteritega, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna soole enterokokid ja kolibakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.

Supluskohad klassifitseeritakse nelja kvaliteediklassi: „väga hea”, „hea”, „piisav” ja „halb”. Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt kuueteistkümnest viimase nelja järjestikuse aasta jooksul võetud suplusvee proovist.

Eelmise suplushooaja vältel võttis terviseamet kokku 470 suplusveeproovi, neist ligi kolmsada avalikest supluskohtadest. Terviseameti järelevalve käigus võeti 166 suplusvee proovi. „Halba” klassi klassifitseeriti neli supluskohta: Tallinna Pelgurand/Stroomi rand ja Pärnumaal asuv Raeküla rand ning siseveekogu ääres asuvad Anne kanal Tartus ja Põlva rand Põlvas. Anne kanali ja Stroomi ranna puhul ületasid kolibakteri ning Põlva ja Raeküla ranna puhul soole enterokokkide näit „piisava” klassi piirnormi.

Supluskohtade kohta leiab infot terviseameti kodulehelt.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
üldiselt
üldiselt

on nii,et meie riigis puud paljudel vastutus.Viga on ilmselt süsteemis.Suur juht jääb pettusega vahele,läheb töölt ära ja saab veel tänutähesk suure kompensatsiooni.Kõrgemal positsioonil olevatel isikutel on seaduslikult vastutus ära võetud.Tavainimene (oletame poes kassapidaja), nähvab kliendile või varastab 100 eurot.Mis saab ? Üldiselt kaotab töö või maksab trahvi.Ja mis on ka ilmselt õige.Aga kuhu jääb teme kompensatsioon.Õigusriik ju…Ehk polnud see kõige parem näide,aga nii mulle,tavainimesele tundub…..

meri
meri

varsti on nagu meie turuga .Öeldakse et seal nagunii keegi eriti ei käi,mis seda siis ikka nii hooldada vaja.Tegelikult ei ole nii,et kõik sõidavad autodega kuskile kaugemale randa.Paljuk käiksid siin samas,hea turvaline just väikelastele.Nii et üks neljast või kolmes aselinnapeast (palju neid on ?)võiks selle ala eest vastutuse võtta.Korrastada kogu rannaala.Merelinn ju ?

Anders
Anders

Sukles käib Neevas ujumas…

kohalik
kohalik
Kas Haapsalu linnavalitsus üleüldse randadega tegeleb? Kurb, et meie linna külalistele pole pakkuda korralikku rannas puhkamise võimalust. Pole näinud linna arengukavas mingeid pikaajalisi visioone, kuidas näiteks Paralepa rand võiks ka tulevikus välja arendatud olla. Kunagi, aastaid tagasi oli näha, et Paralepa ranna suunal nagu linn tahaks midagi ette võtta, niidetud sai roog, hakati täitma madalat rannaala, alustati teedevõrgu aluste arendusega, puhastati ja süvendati rannaala ning ühenduskanaleid jms Kõigi nende ettevõtmistega püüti oluliselt laiendada ranna puhkeala. Mis aga nüüd seal toimub? Imestama paneb, kuidas linnavalitsus oma jäikusega nõukaajast, kui direktiividega algas suplushooaeg 01. juunist, ei olnud võimeline mitme nädala jooksul randu… Loe rohkem »
kodanik
kodanik

Kas on mõtet neid piinlikke randu üleüldse hinnata. Sukles, millal viimati käisid mõnes Haapsalu rannas?

wpDiscuz