„1982” Haapsalu raekojas: agronoom ja kirikuõpetaja meenutavad elu Nõukogude Eestis

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Haapsalu Raekojas avatud näitus “1982” viib külastaja 35 aastat ajas tagasi. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu Raekojas avatud näitus „1982” viib külastaja 35 aastat ajas tagasi. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu raekojas (Kooli 2) toimub reedel kohtumine agronoom Toivo Kivimäe ja kirikuõpetaja Ants Leedjärvega, kes meenutavad elu Nõukogude Eestis.

Muuseumipedagoog Karin Mägi sõnul on taoliste publikuprogrammide eesmärk pakkuda huvilistele võimalust kohtuda oma ala asjatundjatega, kes aitavad kaasahaaravalt avada kultuurilooliselt olulisi teemasid.

„Käimasolev Euroopa kultuuripärandi aasta ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on sellisteks kohtumisteks just õige aeg,“ lisas Mägi.

Haapsalu raekojas Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul avatud suurnäitus „1982” ei räägi Eesti riigi loomisest, vaid nõukogudeaegsest kolhoosielust.

Suuresti fotodest koosnev näitus annab läbilõike 1980. aastate algupoole Kasari kolhoosi ja ka Lihula kandi inimestest ja nende tegemistest. Jäädvustatud on nii pidulikumaid olenguid, toonast olmet ja argipäeva kui ka kolhoositöid: kartulivõttu koos appi saadetud šeffidega, teraviljanormi täitmist, Rõude silla ehitamist jms.

Reedel, 27. aprillil kell 16 toimuv kohtumine on inspireeritud näitusest „1982“. Oma toonaseid töid ja tegemisi meenutavad agronoom Toivo Kivimäe ja kirikuõpetaja Ants Leedjärv.

Toivo Kivimäe töötas aastatel 1965–1980 Lihula sovhoosis peaagronoomina. Tal on kolm tütart ja viis lapselast.

Emeriitõpetaja Ants Leedjärv teenis Kullamaa kogudust 35 aastat ja oli Kullamaal vallavolikogu liige. Ta on kolme lapse isa ja nelja lapselapse vanaisa.

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud näitus „1982“ kajastab ühte aastat sajandivanuse Eesti Vabariigi ajaloos. Aasta 1982 esindab sellel ajateljel 48 aastat kehtinud Nõukogude korda Eestis – peaaegu kaks põlvkonda kestnud okupatsiooniaega.
Agronoomist amatöörfotograaf Ants Maripuu (1952–2015) jäädvustas töö kõrvalt kolhoosikogukonna argipäeva. Tollal ei peetud seda eriti pildistamisväärseks, kuid tänaseks on neist piltidest saanud unikaalne ajalooallikas.

Sissepääs muuseumipiletiga 3 € / 4 €.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments