Silt: Haapsalu raekoda
Raekojas ärkab näitus ellu
[gallery ids="484907,484908,484909,484910,484911,484912,484913"]
Haapsalu teatristuudio rännaklavastus raekojas viib vähesed kiiremini pileti soetanud vaatajad koos supelsakstega avastama kuurortlinna elu teise maailmasõjaeelsel ajal.
Lavastaja Anne Suislep ütles, et see on tema teada üldse esimene kord Haapsalu raekojas teatrit teha. Haapsalu teatristuudiole on see esimene rännaklavastus.
„Lugu sai alguse, kui Kadri Laur valmistas ette näitust „Murtud karkude linn”, mis meil siin raekojas juba ligi aasta aega vaadata on,” rääkis Suislep. „Töötame Kadriga samas majas, Iloni Imedemaal. Kuulsin kogu aeg, kuidas ta naeris. Mõtlesin, et näituse tegemine on ju pingeline töö, aga temal oli nii palju nalja,” meenutas ta. Laur töötas tol ajal näituse jaoks läbi vanu ajalehti. „S
Miki-Hiir suvitab raekojas
[caption id="attachment_476027" align="alignnone" width="1920"] Miki-Hiir raekojas. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Roman Haavamäe originaalskulptuuride Tiit Moori loodud puitkoopiad Miki-Hiir, krokodill ja marabu suvitavad tänavu Haapsalu raekojas.
Raekojas on saja-aastast kuurordielu tutvustav näitus „Murtud karkude linn”, kus Moori skulptuurid annavad edasi tükikest Aafrika ranna melust. „Haavamäe originaalskulptuurid olid 1930. aastatel ikooniline osa Haapsalu rannaelust ja neid on näha paljudel meieni jõudnud fotodel,” selgitas teadur-kuraator Kadri Laur.
Uuesti Aafrika randa inimesi rõõmustama jõuavad kujud järgmisel suvel.
Näitus „Murtud karkude linn” on raekojas avatud 30. a
Murtud karkudega otse suvitusellu
[caption id="attachment_458687" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu raekoja teadur-kuraator Kadri Laur pani kokku näituse Haapsalu kuurordielust. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raekojas neljapäeval avatud näitus „Murtud karkude linn” viib külastaja teise maailmasõja eelsesse Haapsallu suvitusellu.
Murtud kargud on näituse kontekstis need, mille Haapsalu supelasutustes peatuv suvitaja on kõrvale heitnud, sest tervenenuna pole tal neid lihtsalt enam tarvis – nii nagu skulptuur „Kepimurdja”, kus mudas tervenenud mees
Haapsalu raekoja teadur-kuraator Kadri Laur pani kokku näituse Haapsalu kuurordielust. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raekojas neljapäeval avatud näitus „Murtud karkude linn” viib külastaja teise maailmasõja eelsesse Haapsallu suvitusellu.
Murtud kargud on näituse kontekstis need, mille Haapsalu supelasutustes peatuv suvitaja on kõrvale heitnud, sest tervenenuna pole tal neid lihtsalt enam tarvis – nii nagu skulptuur „Kepimurdja”, kus mudas tervenenud mees 
Muuseum tähistab kuurordi aastapäeva näitusega „Murtud karkude linn”
Koolilapsed tõid tähendusega raamatud näitusele
[gallery ids="444793,444794,444795,444796,444797,444798,444799,444800,444801,444802,444803,444804,444805,444807,444808,444809,444810,444811,444813,444814,444815,444816"]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumite detsembris tehtud üleskutsele jagada oma pere mõne tähendusega raamatu lugu, reageeris 140 koolilast neljast Läänemaa koolist – seda on rohkem kui varasemate muuseumi konkursside puhul.
Raamatute valik, mida Haapsalu põhikooli, Läänemaa ühisgümnaasiumi ning Palivere ja Risti kooli õpilased on konkursile esitanud on väga eriilmeline – on sõna- ja juturaamatuid, õpikuid, koka- ja ajalooraamatuid, samuti piibleid ja lauluraamatuid.
Pooled konkursile esitatud raamatud koos lugudega nende tähendusest perekonnale on reedest Haapsalu raekojas vaatamiseks väljas. Reedel olid raekotta näituse avamisele kutsutud konkursil osalenud noored ja kuulutati välja ka konkursi võitjad.
Vanim konkursile esitatud raamat on aastast 1620 ja selleks on Titus Macciu
Saatuseaasta, mis muutis inimeste elu
[gallery ids="434924,434925,434926,434927,434928,434929,434931,434932,434933,434934,434936,434937,434938,434939"]
Eile Haapsalu raekojas avatud põgenemisnäitust ette valmistades luges selle koostaja, Läänemaa muuseumi teadur Kadri Laur läbi lehekülgede kaupa Eestist sõja jalust põgenenute mälestusi, aga ka nende omi, kellel minna ei õnnestunud.
Suurpõgenemise aastapäev toob Läänemaale näituse ja kaks mälestusüritust
[caption id="attachment_410960" align="alignnone" width="1920"] Suurpõgenemise mälestuseks on Puise rannas skulptor Aivar Simsoni loodud mälestusmärk. Foto Andra Kirna[/caption]
Sel nädalavahetusel meenutatakse üle Eesti 80 aasta tagust suurpõgenemist ja sellest ei jää kõrvale ka Läänemaa, kust väga paljud inimesed 1944. aasta sügisel läände pääseda üritasid ja paljud sinna ka pääsesid.
Kui Noarootsi gümnasistid kuulasid kooli ajalooõpetaja Margus Maiste tagasivaadet 80 aasta tagustele sündmustele juba teisipäeval Põõsaspea neemel, siis laupäeval vaadatakse ajas tagasi Puise rannal ja Haapsalus rannarootsi muuseumi ees asuva põgenike mälestusmärgi juures.
Suurpõgenemise mälestuseks on Puise rannas skulptor Aivar Simsoni loodud mälestusmärk. Foto Andra Kirna[/caption]
Sel nädalavahetusel meenutatakse üle Eesti 80 aasta tagust suurpõgenemist ja sellest ei jää kõrvale ka Läänemaa, kust väga paljud inimesed 1944. aasta sügisel läände pääseda üritasid ja paljud sinna ka pääsesid.
Kui Noarootsi gümnasistid kuulasid kooli ajalooõpetaja Margus Maiste tagasivaadet 80 aasta tagustele sündmustele juba teisipäeval Põõsaspea neemel, siis laupäeval vaadatakse ajas tagasi Puise rannal ja Haapsalus rannarootsi muuseumi ees asuva põgenike mälestusmärgi juures.
1
Õpilased otsisid kodudest vanu esemeid
[caption id="attachment_422827" align="alignnone" width="1536"]
Raiko Oja esitas näitusele paarisaja-aastase kirstu. Foto: erakogu[/caption]
Veel veidi enam kui kuu aega saab anda hääle veebikonkursil „Mööblilood”, kus kolme Läänemaa kooli õpilased on otsinud kodudest vanu mööbliesemeid ja kirjeldanud nende lugu.
Koos märtsis Haapsalu raekojas avatud mööblinäitusega kutsus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid koolinoori üles märkama kodudes vanu ja tähendusega mööblit. Üleskutsele reageerisid Läänemaa ühisgümnaasiumi ning Palivere ja Ridala põhikoolide õpilased. Konkursile saadeti tosina mööblieseme pildid ja lood.
Raiko Oja esitas näitusele paarisaja-aastase kirstu. Foto: erakogu[/caption]
Veel veidi enam kui kuu aega saab anda hääle veebikonkursil „Mööblilood”, kus kolme Läänemaa kooli õpilased on otsinud kodudest vanu mööbliesemeid ja kirjeldanud nende lugu.
Koos märtsis Haapsalu raekojas avatud mööblinäitusega kutsus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid koolinoori üles märkama kodudes vanu ja tähendusega mööblit. Üleskutsele reageerisid Läänemaa ühisgümnaasiumi ning Palivere ja Ridala põhikoolide õpilased. Konkursile saadeti tosina mööblieseme pildid ja lood. 
Näitusel on märtsipommitamise üle elanud tuhatoos
[caption id="attachment_421338" align="aligncenter" width="1920"] Tuhatoos on vaatamiseks väljas Haapsalu raekoja kuurordiruumis eile avatud näitusel, koos teiste Haapsalu-teemaliste suveniiridega 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raekojas eile avatud näitusel on väljas Langebrauni portselanimaalimise töökojas valminud Haapsalu Laidoneri sanatooriumi pildiga tuhatoos (pildil vasakul), mis elas üle Tallinna pommitamise 1944. aasta 9. märtsil.
Tuhatoos on vaatamiseks väljas Haapsalu raekoja kuurordiruumis eile avatud näitusel, koos teiste Haapsalu-teemaliste suveniiridega 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raekojas eile avatud näitusel on väljas Langebrauni portselanimaalimise töökojas valminud Haapsalu Laidoneri sanatooriumi pildiga tuhatoos (pildil vasakul), mis elas üle Tallinna pommitamise 1944. aasta 9. märtsil.