Erkki Bahovski
Diplomaatia peatoimetaja
Eesti poliitikud võitlevad agaralt pagulastega ega pane tähele, et koolitulistamine kujutab meie julgeolekulemärksa suuremat ohtu.
14. veebruaril hukkus Floridas Parklandis koolitulistamises 17 inimest. Ehkki USAs on sellise sündmuse peale ikka järgnenud üleskutsed midagi relvade kättesaadavuse osas ära teha, on need üleskutseteks jäänudki. Nüüd aga – vähemalt paistab nii – tahetakse jõuda mingite konkreetsete sammudeni, sekkunud on isegi USA president Donald Trump, kes küll rääkis vajadusest anda kooliõpetajaile relvad. Ettepanekut on naeruvääristatud, kuid ehk on tähtsam, et USA ühiskond on valmis koolitulistamise piiramiseks lõpuks mingeid samme astuma.
Ent kujutlegem hetkeks, et need õnnetud 17 inimest olekstapnud moslem (praegune tulistaja Nikolas Cruz ei ole moslem). Kindlasti oleks USAs reaktsioon teistsugune, kuid nentigem, et see poleks teisiti ka Eestis. Veelgi tugevam oleks reaktsioon, kui 17 inimest hukkunuks moslemite tõttu Euroopas.
Sotsiaalmeedia kasutajad teavad ju ise, missugused on märksõnad või -fraasid, mis järgnevadFacebookis või Twitteris igale Euroopas korraldatud rünnakule: kui kaua veel, „Merkeli-mutt”, reeturid, Brüsseli tallalakkujad jne. Praegu valitseb USA koolitulistamise asjus Eesti sotsiaalmeedias peaaegu täielik vaikus. Need, kes on väga pahased, kui keegi ütleb, et moslemiäärmuslaste terror Euroopas on uus normaalsus, peavad USA koolitulistamisi ilmselt täiesti normaalseks – ei mingit reaktsiooni. Ei kerki küsimusi, kui kaua veel ja kas nii võib lõputult jätkata.
Katsugem koolitulistamisi võrrelda moslemiäärmuslaste terrorismiga. Võrdlusaluse leidmine on keeruline, kuid lähtugem esialgu USAst ja Euroopast. Alustagem 2015. aastast, sest siis algas rändekriis, ehkki USA koolitulistamised olid toimunud juba enne seda. 2015. aastast on moslemiäärmuslaste terrorismi tõttu hukkunud Euroopas 370 inimest. Sama ajaga on USAs koolitulistamistes tapetud 66 inimest. Ent moslemiäärmuslaste terrorism ei ole nii sagedane, s.t „normaalne” kui koolitulistamised. Ainuüksi sel aastal on USAs aset leidnud üheksa koolitulistamist, Euroopas pole olnud ühtki terroriakti. 2015. aastal ehk rändekriisi tipus oli Euroopas seitse moslemiäärmuslaste terroriakti, USAs oli 21 koolitulistamist – ehk umbes kahe ja poole nädala peale tuli üks koolitulistamine. Normaalne?
Muidugi tuleb ka moslemiäärmuslaste terrorismilejätkuvalt tähelepanupöörata. Üleilmse kalifaadi idee on oma jälkuses samaväärne tuhandeaastase Kolmanda Reich’i või kommunistliku paradiisiga. Aga küsimus pole ainult selles.
Küsimus on veel selles, kas meie ühiskond on valmis end kaitsmaigasuguste julgeolekuohtude vastu. Ja koolitulistamiste valguses on vastus, et mitte. Küsigem teinegi, veel tundlikum küsimus: mis on jõudnud Eesti pinnale, kas koolitulistamine või moslemiäärmuslaste terrorism?
Ometi jätkub tants ja trall pagulaste ja moslemite ümber endise hooga. Kes leidis kuskilt õpikust kahtlased read, kes on ärritunud, et pagulastest kuskil koolis räägitakse (huvitav, kas laps ei tohi kooli lõpetades teada midagi ei islamist ega pagulastest) ja nii edasi. Samal ajal vaatavad lapsed edasi vägivaldseid filme ja mängivad veelgi vägivaldsemaid arvutimänge. Ma pakun– see on muidugi spekulatsioon –, et Eestis on ikkagi lihtsam soetada endale relva kui kohata pagulast. Ma ei kutsu üles relvi keelustama – meie relvaseadus on karmim kui USA osariikides –, kuid viitan asjaolule, et üldjuhul saavad koolitulistamised alguse nähtustest, mida on raske ja keeruline sulatada oma hääli taotlevasse poliitilisse agendasse.
Relv ja sellest tulistamine on ikkagi lõpptulemus. Tõuke annavad tõrjutus, tunne, et vägivalda on lihtne korda saata ja rahuolu, et lõpuks on kedagi märgatud. Järelikult tuleks probleemset last juba varakult tähele panna. See on aga keeruline, sest eeldab pidevat tööd, empaatiat ja loomulikult ei too näiteks loosung „pöörakem rohkem tähelepanu meie lastele” suurt ka hääli. Seevastu „märka pagulast” töötab täiega. Ere näide, kuidas poliitiline agenda ja tegelikud julgeolekuohud ei lange kokku.
Endine NBA täht ja praegune Portland Trail Blazersi peatreener Steve Kerr võttis asja kokku, kutsudes üles pöörama tähelepanu päris küsimustele: „Mitte ehitada miljardite dollarite eest mingit rumalat müüri, millel pole mingit pistmist meie turvalisusega, vaid kaitsta meid selle eest, mis on tõeliselt ohtlik ehk maniakid poolautomaatrelvadega meie lapsi tapmas. See on vastik.”
Kõige suuremat ohtu meie sisejulgeolekule kujutavad endast Põhiseadust eiravalt ellu viidavad Riigikogu valimised. Tänu ebaseaduslikele valimistele on meil Riigikogus suur hulk valesid inimesi ja libavalitsus. Libavalitsus töötab eestlaste eksistentsi lõpetamiseks.
Kõik mis ta USA teemal seal ütleb on puhtalt vasakpoolsest meediast. On 2 võimalust, kas ta on lihtsalt nii ajupestud ja silmaklapistatud vasakpoolsetest peavooluväljannetest ja kanalitest ja kordab neid heauskliku papagoina või on ta ise nii pahempoolne ja tahab teadlikult eestlaste ajusid pesta.
Poolele USA rahvale , parempoolsetele/konservatiividele, kes on saavutanud oma esindajate enamuse Esindajate kojas kui Senatis ja viimati ka presidendi, laseb ta lihtsalt kõrge kaarega pähe, sest nende seisukohti ja vaateid ta kunagi ei jaga. Ikka ja jälle võtab USA nimel sõna puhtalt vasakpoolsete arvamuste läbi.
Kas nii erapoolik saab olla poliitikavaatleja ja -analüütik?
http://www.ladbible.com/entertainment/uk-film-and-tv-news-ross-kemp-wore-same-body-armour-he-wore-in-syria-in-birmingham-20180316?c=1521221480629
Tuntud briti dokumentaalsaadete tegija Ross Kemp tegi dokfili Inglismaa teatud piirkondadest, mille käigus pidi kuulivesti kandma nagu Süüriask
Väga huvitav konflikt – moslemiterrorism versus koolitulistamine. Kas kirjatükk oleks olnud väga mage, kui autor oleks lihtsalt kutsunud üles tegelema vägivallatemaatikaga koolides ja jätnud rahule kontrollimatu sisserändega seotud temaatika, millest ta ehk aru ei saa….?
Puhas OT, aga Steve Kerr on siiski Golden State Warriorsi peatreener, mitte Portlandi.