“Reet Kasiku aastakümneid kestnud ühiskondlik aktiivsus eesti keele väärtustamisel on silmapaistev,” ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul on Kasik andnud suure panuse eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse.
Filogoogiadoktor Reet Kasik on Tartu Ülikooli pikaajaline õppejõud ning töötanud ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoolis. Ta on üllitanud üle saja teadusliku publikatsiooni ja arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on eesti keele sõnamoodustus, lingvistiline tekstianalüüs, kirjakeele allkeeled ning eesti keele uurimislugu.
Sõnamoodustuse alal on Kasik Eesti juhtivaid uurijaid – ta on sel teemal kirjutanud nii oma kandidaaditöö kui ka doktoriväitekirja, kirjeldanud eesti keele sõnamoodustussüsteemi tervikuna ning avaldanud kaks monograafiat.
Ka Eesti kriitilise tekstianalüüsi uurimissuuna väljaarendamist tuleb pidada Kasiku teeneks. Ta on tutvustanud lingvistilise tekstianalüüsi teooriat ja metoodikat, uurinud ajaleheuudiste, reklaamtekstide ja ametikirjade keelt, koostanud artiklikogumikke ja kõrgkooliõpikuid.
Reet Kasik on koondanud enda ümber üliõpilasi ja kraadiõppureid ning edendanud järjepidevalt koostööd tekstiuurijate vahel. Kriitilist vaadet tekstidele ja nende kaudu ühiskonnas toimuva mõjutamisele on ta õpetanud üliõpilastele, kolleegidele, kooliõpilastele ja populariseerivate artiklite vormis kogu ühiskonnale.
Reet Kasik on lugupeetud ja armastatud nii kolleegide kui üliõpilaste seas ning hinnatud esineja mistahes kuulajaskonnale. Tema tegevuses ja sõnavõttudes peegeldub hool ja mure noorte põlvkondade emakeeleoskuse, eesti keele õpetamise ja kasutamise pärast üldhariduskoolist doktoriõppeni.
Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses.kee
F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Marja Kallasmaale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.
