Eile avalikustas presidendi kantselei tänavused riiklike teenetemärkide saajad. Nagu ikka, on tunnustusesaajad väärikad inimesed, kelle puhul ei tekigi küsimust, kas nad on selle ära teeninud. Teistsugune on aga koht, kus teenetemärgid üle antakse. Tseremoonia toimub 21. veebruaril Tartu ülikooli Narva kolledžis.
Teenetemärkide üleandmine on vaid üks lüli pikemas ketis. Tänu presidendile on Narva viimasel ajal korduvalt saanud heas mõttes tähelepanu. Aastalõpu intervjuus telekanalile ETV+ lubas president Kersti Kaljulaid, et kolib tuleval sügisel koos presidendi kantseleiga kuuks ajaks Narva ja kasutab tööpaigana seal avatavat Vaba Lava teatrikompleksi, kui kompleks selleks ajaks valmis saab. Kostis küll kriitikute hääli, kes nurisesid, et maksumaksja peab kogu selle ekstravagantsuse kinni maksma, aga valdavalt oli vastukaja positiivne.
Samasse ritta saab sättida presidendi Narva-visiidi ülemöödunud nädalal. Selle eesmärk oli toetada Narva kandidatuuri Euroopa kultuuripealinnana. Narva kandideerib 2024. aasta kultuuripealinnaks Tartu vastu. Võitja selgub tuleval aastal. Kui mäletame, millise lahingu andis Tartu eelmine kord kultuuripealinna kandidaadina Tallinnale, siis on Tartu ka järgmine kord favoriit, aga Narva kandideerimise idee ise on õige. „Narva eeldused ja potentsiaal on ju tegelikult muljetavaldavad. Asukoht kultuuride ja narratiivide ristteel – sellised kohad on läbi ajaloo silma paistnud loovuse ja leidlikkusega,” ütles president Kersti Kaljulaid oma Narva-visiidil. „Narva on järgmine suur Eesti edulugu. See on Eesti kolmas linn. On aeg.”
Seekord annab president teenetemärgi 166 inimesele. Karta on, et kõik nad Narva ei jõua. Ei oleks jõudnud ka Tallinnasse, aga kindlasti saavad teleri ette aumärkide tseremooniat jälgima kogunenud eestlased Narvast rohkem teada ning see linn muutub meile tuttavamaks ja lähedasemaks.