Iga loomaomanik teab, et aastalõpuga kaasnev ilutulestiku õhkulaskmine mõjub loomadele hirmutavalt.
Eesti loomakaitse seltsi kommunikatsioonijuhi Eliisa Metsoja sõnul hirmutab loomi pigem just kõva heli ehk ilutulestikuga kaasvev pauk. Valgussähvatused on vähem hirmutavad.
„Koerte puhul on müra üks levinumaid käitumishäirete põhjustajaid,” ütles Metsoja. Ta lisas, et umbes pooltes koertes tekitab müra hirmu.
Sellegipoolest tunnevad ebaloomuliku müra ees hirmu kõik loomad, sest nad ei ole sellega harjunud. Tavalisem reageering loomadel on müra eest põgeneda.
„Maakohas on aastavahetuse müra üldjuhul väiksem kui linnas. Loomad, keda peetakse maal lahtiselt, pääsevad lihtsamini põgenema ja võivad kaduma minna,” võrdles Metsoja maal ja linnas elavaid loomi.
Hirmu märgid
Metsoja sõnul on koerte puhul tüüpilised müratundlikkuse ja -hirmu märgid lõõtsutamine, värisemine, rütmiline liikumine, inimeste seltsi otsimine, peitu pugemine või põgeneda püüdmine, toidust keeldumine, sobimatu urineerimine või roojamine. Stressile viitavad ka looma ebatavalised näoilmed ja kehakeel. Uuringute põhjal on selgunud, et omanikud on oma koertel avalduvate selgete rahutusnähtude suhtes tundlikud ning loomad, kes reageerivad mürale hirmuga, võivad muul ajal olla täiesti tavalised ja loomult üldse mitte kartlikud.
Ennekõike lastakse ilutulestikku aastavahetusel, kuid mingil määral n-ö paugutatakse kogu detsembri jooksul. Metsoja sõnul tekitab enim paanikat siiski meeletu aastavahetuse paugutamine.
„Lakkamatu ilutulestiku peale satuvad loomad rohkem paanikasse, sest müra tuleb igast suunast ja kestab suhteliselt pikalt. Kui ühekordse paugu peale satub paanikasseõrnema närviga koer, siis lakkamatu müra paneb ka rahulikuma koera vaiksemat ja turvalisemat kohta otsima,” ütles Metsoja.
Metsoja soovitab aastavahetuse ilutulestiku ajaks viia koduloomad tuppa, kuhu on müra vähem kosta. Samuti on tema sõnul hea, kui loom ei pea sel ajal üksinda olema. Ta tunneb end turvalisemalt, kui inimene tema juurde jääb ja teda vajadusel rahustab. Metsoja sõnul võib loomade rahustuseks mängima panna ka muusika.
„Kui loom paanikahoos siiski põgeneb, aitavad lemmikut leida talle paigaldatud mikrokiip ja andmed lemmikloomaregistrites,” ütles Metsoja.
408 tonni ilutulestikuvahendeid
Möödunud aastal imporditi statistikaameti andmeil Eestisse 408 tonni ilutulestikuvahendeid kokku miljoni euro eest.Nende peamine sissetoomise aeg on aasta viimane kvartal ja päritoluriik Hiina.
Möödunud aastal toodi 92 protsenti ilutulestikuvahendeid Hiinast, veidi ka Saksamaalt ja Itaaliast.
Hiinast sissetoodava ilutulestiku hind on aegu olnud umbes 2 eurot kilogrammi kohta ja Euroopast toodu maksab ligi 30 eurot kilo. Ilutulestikuvahendeid tuuakse sisse peamiselt teisel poolaastal, enim just aasta viimases kvartalis.
2016. aastal eksporditi Eestist 122 000 euro eest ilutulestikku ja see läks Venemaale. Varasemail aastail on ilutulestikuvahendeid eksporditud peale Venemaa ka Leetu, Lätti ja vähem Ukrainasse.
Lihtsalt maamees See rakettide laskmise peatamine on sama võimatu kui peatada suurt lume palli ise ette hüpates. See on sama võimatu kui keegi ütleks…Paneme Facebook-i kinni sellepärast,et teie kulutate seal olles liiga palju aega mida võiks kulutada oma ligimeste ja lemmik loomade peale Meie ise kõik soosime seda, et suureks peoks valmistume juba pooles oktoobris. Oma tarbimis nõudlusega „nuumame“ kaupmehi kes meile kauba juba varakult ette kannavad milleks tegelikult puudub ju meil otsene vajadus .Teeme seda selleks, et näidata naabrile, tuttavale ,et pole me mitte kehvemad. Jürgen Ligi taolised rahandusministrid ütleks selle peale… „Milles probleem maksustame koera sita ja raketid“… Loe rohkem »
Ei huvita ühtegi paugutajat loomad, ümbritsev turvalisus jm, seda kõike tehakse alkoholi joobes! Mõistlik oleks kulutused arengusse panustada. Kas saaks muutuda juba terve mõistuse suunda?!
hoitke oma koirapentut kiinni.