0

Kõhtu pussitamisest kolme hukkunuga õnnetuseni. Kui suur on valu hind

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Foto: Pixabay


Foto: arhiiv

Eesti kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised ei põhine alati mõistlikul loogikal ega ühtsel praktikal, selgub riigikohtu analüüsist.

Eelmisel neljapäeval otsustas Harju maakohus, et kuigi PERH-i meditsiiniõe vale vereülekande tõttu surnud patsiendi lapsed nõudsid mittevaralise kahju hüvitist 60 000 eurot, on selle kohane suurus 11 000 eurot, mille peavad ühiselt maksma meditsiiniõde ja haigla, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui uurida lähemalt, kui palju elu või vigastus rahas väärt on ehk kui suurt hüvitist Eesti kohtutes välja mõistetakse, selgub üllatav asjaolu. Riigikohtus valminud analüüsist nähtub, et mittevaralise kahju hüvitiste suurus ei põhine alati mõistlikul loogikal ega ühtsel praktikal. Tagajärg on, et kohtud määravad vahel näiteks pöidla muljumise eest välja suurema hüvitise kui noa kõhtu löömise eest.

„Hüvitatavate kahjude suurus, sealhulgas suuruse varieerumine, algab juba sellest, kui suure nõude keegi esitab ehk kui suureks keegi just temale tekitatud mittevaralist kahju hindab,” selgitas kohtute avalike suhete teenistuse juht Janar Filippov. „Kohus ei saa küsitud piiri ületada. Teisalt on süüdistataval ehk tsiviilkostjal õigus hagi täies ulatuses õigeks võtta ja seegi mängib küsimuses/analüüsis viidatud erinevuste puhul suurt rolli.”

Loe pikemalt Eesti Päevalehest.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz