Jahimehed on tänavu Eestis küttinud seitse šaakalit, kellest viis lasti Lääne- ja kaks Pärnumaal ning üks elukas jäi Pärnumaal auto alla.
Läänemaal on kütitud kolm šaakalit Haapsalu ja kaks Massu jahiseltsi maadel, ütles neljapäeval BNS-ile Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts. Pärnumaal kütiti kaks šaakalit Jäärumetsa ja Varbla jahiseltsi maadelt, lisaks jäi Pärnumaal üks šaakal auto alla.
“Šaakal on rannikuäärsetel aladel aina enam kanda kinnitanud, mistõttu on neid tänavu just sealsetel aladel kütitud,” ütles Korts. “Nad on muutunud üsna julgeks ja põhjustanud järjest suuremaid kahjusid nii lamba- kui loomakasvatajatele.”
“Šaakal on nutikas loom ja jaht temale nõuab palju rohkem tähelepanu, pühendumust ja oskusi,” ütles Läänemaa Jahindusklubi Haapsalu jahiseltsi esimees Arvo Kuslap. „Valdavalt kütitakse šaakalit varitsus- ja ajujahina, aga tulemusi on andnud ka peibutusjaht. Põdrajahi lõppedes saame rohkem pühenduda ka šaakalijahile.”
Haapsalu jahiseltsi maadel kütitud isendid olid suured, ligikaudu 14 kilo kaaluvad loomad.
Tänavu algas šaakalijaht jahieeskirja muudatuse tõttu kaks kuud varem ehk 1. septembrist ja kestab jahihooaja lõpuni ehk 28. veebruarini.
Šaakal on Euroopa Liidu loodusdirektiivi 5. lisa kaitsealuste liikide hulgas koos kopra, metsnugise, tuhkru ja valgejänesega, kellele võib jahti pidada tingimusel, et see ei sea ohtu asurkonna soodsat seisundit. Viimane eeldab asurkonna seisundi jälgimist ehk seiret.
Möödunud jahihooajal kütiti Eestis 32 šaakalit.
Põdrajaht hakkab lõppema, aga normi täita ei suudeta ja paras, kui trahvi saate.
Jahimehed võiks need kolm põtra maha lasta, kes Paralepas elutsevad ja inimesi ründavad. Mitte ainult Paralepas, vaid kõnnivad rahulikult linnatänavatel juba ringi.
Jätku parem parem Martna või Ridala kandis metsas elavat 3 põtra ellu ja küttigu nende asemel Paralepas elutsevad 3 põtra.