Haapsalu turu teemat on veeretatud kui kuuma kartulit juba pikki aastaid. Kahju, aga jutust pole asi selle aja jooksul suurt kaugemale edasi liikunud.
Kui linnajuhid lähiajal midagi kardinaalset ette ei võta,on karta, et uut turgu me niipea veel ei näe. Mind pani imestama Lääne Elus (18.11.2017) ilmunud lugu sellest, et Haapsalu linnavalitsusel puudub praegu turu arendamise plaan ja aselinnapea Peeter Vikmani ning ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Aivar Seina sõnul nad praegu üleüldsegi turu arendamisega ei tegele. Kui praegu ei suvatseta asjaga tegelda, millal siis veel?
Tahaks tuletada meelde eelmiste kohaliku omavalitsuse valimiste järgset aega 2013.aastal. Uuest võimuliidu koalitsioonileppest rääkidesa ndis värske Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid lubaduse, et koalitsioon nüüdisajastab Haapsalu turu. See tähendanuks Keskerakonna munitsipaalturu idee täideviimist. Turg saavat uue väljanägemise, samuti siseruumid. Projektki juba olla olemas ja see lebavat aselinnapea Peeter Vikmani laual.
Paraku on aeg andnud arutuse – turu projekti polnud ei aselinnapea laual ega laua all. Lubadus oli lihtlabane vale praeguse riigikogu õiguskomisjoni esimehe suust. Karilaid saab end õigustada ainult Inglise suurmehe Winston Churchilli sõnadega: „Oma sõnade söömine pole mul kunagi seedehäireid põhjustanud.”
Lääne Elus 10. aprillil 2015. aastal ilmunud artiklis „Haapsalu Linnamajandust hakkab juhtima Alo Lõps” lubas uus linna äriettevõtte juht, et kõige tähtsamaks ülesandeks peab ta tegelemist Haapsalu turuga, sest linna haljastusega pidavat asjad korras olema.
„Turul on vaja teha suuri ümberkorraldusi, sest praegu ei meelita see kauplejaid ega ostjaid,” kõlasid tookord Lõpsi sõnad.
Väga õiged ja kohased sõnad. Aga jällegi ainult lubadused…
Ei taha aga poliitikuist lubajate suhtes liialt ülekohtune olla. Nüüd, mil oleme elanud suurte lubaduste valguses juba üle ühe valimistsükli, võiks rääkida siiski ka mõningaist „väikestest edasiminekutest” turuplatsil. Maha on lammutatud nõukogude aja lõpul turule kerkinud putkad, turuplats on asfalteeritud. Küsiks: oli siis neid lammutustöid mõtlematult ja kiirustades vaja teha? Või oleks nende kinniste kauplemiskohtadega võinud mõne aja siiski oodata? Oodata, kuni turu projekt valmis ja rahagi leitud? Putkad ei olnud hullemas seisus kui praegune turuhoone ja mõningase väikese kõpitsemisega saanuks nad veel mõne aja edukalt toimida.
Võinuks ju ka tollase turu projekti autori IngaRauaga konsulteerida. Minule jääb üllatuseks, et kultuurimälestiste riiklikus registris numbri all 453 figureerib seniajani XX sajandi arhitektuurimälestise näitena 1983. aastal valminud turukompleks. Siit veel kord: oli siis ikka õigustatud linna ühe ajaloolise mälestise sellisel kombel julm mahalõhkumine.
(Haapsalu turg ei olnud riikliku kaitse all, kuigi muinsuskaitseamet soovitas linnavalitsusel turukompleksi säilitamist kaaluda – toim.)
Raha on kulutatud turu korrastamiseks juba üksjagu, on aga selge, et turu haldaja arusaamad nüüdisaegsest toimivast turust on väga hägusad. Vaid platsi asfalteerimise ja mõne tuulekaitseta katusealuse kauplemiskoha tekitamisega ei too turule kauplejaid ega ostjaid juurde. Asfaldi alla oli võimalus paigaldada elektrijuhtmed ja veetorustik. Vee olemasolu andnuks kätepesu- ja veevõtuvõimaluse, elektri olemasolu aga võimaluse kauba tasumiseks pangakaardiga ning võimaldaks turul kauplemist ka kuuma kohvi ja soojade küpsetistega, samuti saanuks korraliku välisvalgustuse.
Päev enne kohaliku omavalitsuse valimisi 14. oktoobril jagas Haapsalu Linnahoolduse juht Alo Lõps jällegi Lääne Elus lubadusi, et turuplatsilt vihmavee äravool tehakse korda kohe, juba järgmisel nädalal. Läks aga jällegi nii nagu alati – suu puhtaks lubadus täideti mitte nädal, vaid peaaegu kuu aega hiljem, novembris.
Meie kohalike poliitikute väljapaisatud valede puhul häirib kõige enam üleolev suhtumine, kui nad ei viitsi isegi neid valinud rahvale head ja hoolivat valet välja mõelda või teatraalselt näidata, kuidas nad ka kogukonnast ja inimestest lugupidavalt hoolivad.
Pole mingit kahtlust, et Haapsalu vajab tänapäevast ja aasta ringi toimivat turgu. Turul tuleks luua keskkond ja mitte võtta kasutusele ainult müügiruutmeetreid, vaid pakkuda inimestele ka elamuskogemusi, mis on nüüdisaegses avalikus ruumis vältimatu komponent.
See poleks mitte lihtsalt turg, seal võiksid toimuda teemapäevad, õpitoad, näitused, degusteerimised jms. Kui endal jääb puudu ideedest, võiks neid edukalt ammutada üleaedsete Skandinaaviamaade väliturgudelt. Aeg on aru saada, et turul ei peaks ametis olema mitte ainult kohamaksu kasseerija, vaid aeg on mõelda ka projektijuhile, kes paneks sõna otseses mõttes turu elama.
Kunagi nägi Nõmme turg ka jube välja.
Nüüdseks juba ammu on suudetud korraldada normaalse väljanägemisega puidust müügiletid. Korraldatud prügi- ja veemajandusega. Kas nüüd Haapsallu on kindlasti purkkaevu ja vene lüürikat huugama … iseasi.
Haapsalu on mere ääres, no kala peaks ikka mingil moel saama, on siis värske, suitsuis või purgis. Nüüd pean Haapsallu minnes ämma keldris kangastelgede vahel marineeritud kala purki otsima. Kuhu see kõlbab? Oleks suku kelder … no siis leiaks vähemalt midagi pealegi võtta.
Kõik linnavalitsejad pidanuks enne uusi valimisi suurpuhatuse tegema oma TÖÖLAUASAHTLIS. Sinna on ju ennegi “unustatud” dokumente, mis oma aja ära elanud. Eriti Vikmani lauasahtlid. Neist ju ennegi probleeme olnud. Tuleb ikka midagi ka ära teha, selleks, et edaspidi lubadused valmis teha. Suured tited.
aru saan oli turu hoonestus juba päris eakas ja ka turu pidamises on toimunud muudatusi. Nagu teada igavesi asju ei ole ja nii on juhtunud ka turuga. Turg toimib just niipalju , kuipalju on teda vaja. Kahtlemata on turupidamise võimalust vaja aga kus ja mis ulatuses, see on mõtlemise koht. Võtaks aja maha, rahuneks, sest valimised peaksid justkui läbi olema ja hakkaks asjalikult asja ajama, ilma emotsioonideta.
Kui minna ajas tagasi, siis on meenutada, et turul olid avatud ka lihaletid ja liha tuli Linnamäelt. Ei saa sellest aru, kui täna on üks linnavolinikest S.Saareväli ka Linnamäe Peekoni omanikest, siis miks ei jätku tahet jällegi lihaleti avamiseks. Samuti võinuks ta ju toetada turu arendust, et luua nendele lihamüüjatelegi häid kauplemistingimusi. Kõik hakkab mõtlemisest ja tahtest. Poole linnajuhid head tahet üles näidanud ja paistab, et ega Saareväljadki mingit initsiatiivi näita. Jah see on mõtlemise koht, aga sellest mõtlemisest on räägitud juba kõvema häälega neli-viis aastat, aga asi pole suuremat tõuget saanud. Meenutage, kui mõned aastad tagasi kutsus Riigikogu liige… Loe rohkem »
on ehk suvel vaja, kui värsket liigub, aga ülejäänud ajal kaltsumüüjate pä
rast turgu hoida on küll mõtetu teema
Oi lugupeetav, täiesti vale mõte. Seda just oodatakse, et aeg maha võetakse ja tekitatakse mõtlemise koht. Linnapea juba üritas maha rahustada linnakodanikke lubadusega paar putkat turule püsti panna. Tasub vaadata, mis toimub Rannarootsi parklas vähemalt kord kuus, seal on laat. Nii mõnigi laadamüüja hea meelega paneks Haapsalu turul püsivalt oma äri püsti, kui oleks mõistlik kauplemise koht ja ladustamise võimalus. Kui on normaalsed tingimused kauplemiseks, küll siis ka müüjad on kohal. Paar sõna valimistest. Kui nüüd laskuda mõtlemise kohta, siis midagi ei juhtu ehk linnavõim ei võta midagi ette. Praegu tuleb üks ora tules ja teine ……. taktikat rakendada. Mitte… Loe rohkem »
Kõik on võimalik, kui inimestest ka lugu peetakse ja mitte üleolevalt ei käituta. Minule juba vanaema süstis sisse tõetera, et kes valetab, see ka varastab. Mul on hirm, kui meie valitsejad lähevad ka selle kategooria alla. Ma ei saa aru, miks jagada lubadusi, mida täita ei suudeta, olge siis parem vait. Olen jätkuvalt seda meelt, et Haapsalu sugusele linnale on vaja üht korralikku toimivat turgu. Vaat tänased juba Haapsalu talupidajat ei võta tõsiselt ette, et oma majapidamist arendada, sest pole võimalust rohkemast põllu- või aiatoodetest lahti saada. Turu projektijuht peaks käivitama ka põllusaadauste kokkuostu, sõlmima selleks talu- ja aiapidajatega isegi… Loe rohkem »
Suvel, enne valimisi ju agiteeriti, et valida tuleb vanu olijaid, sest nemad teavad ja oskavad. Uutel tulijatel(noortel) ei ole kogemusi
Miks hr Tamm varem seda kõike ei teinud, kui tal oli võimalus.
Margus! Ei saa aru, mida ma ei teinud, kui mul võimalus oli?
mälukaotus
Teen ettepaneku Lõps projektijuhiks ja palgaks 3000! Vastuväiteid on?
Ja ärgem unustagem kelle meeskonnas Lõps on?! Suklese meeskonnas ning nii siin linnas käibki, otsitakse omadele vaid töökohti, sisulist tööd aga tehakse väga vähe.
Lepp asetäitjaks!
Alustuseks Mongoolia tugrikutes. Kui asi kosub siis dollaris ja kui valmis siis euros.