0

Galerii: kutsehariduskeskus tähistas Läänemaa kutsehariduse 30. aastapäeva

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Pidulikul õhtusöögil teenindasid külalisi kutsehariduskeskuse vilistlased. Foto Arvo Tarmula

Läänemaa kutsehariduse taastamise 30. sünnipäeva tähistati reede õhtul kutsehariduskeskuses tänuõhtuga endistele ja praegustele õpetajatele ning koostööpartneritele.

Pidulikul õhtusöögil meenutasid 30 aasta jooksul kutsehariduses toimunud muutusi ja kolimisi kooli endised töötajad, tänati tublimaid õpetajaid, koostööpartnereid ja ettevõtteid, kes pakuvad kooli praegustele õpilastele parktikavõimalus.

Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov andis 20 aasta kutsekoolis töötanud õpetajatele üle hõbedast rinnamärgid ja prossid. Need said Aile Nõupuu, Inga Pook ja Mehis Ehanurm ning 25 aastat koolis energeetikuna töötanud Igor Šikirjavõi.

Danilovi sõnul saab järjepidevast kutsehariduse andmisest Läänemaal rääkida 1987. aastast, mil 1. septembril avas Uuemõisa mõisas uksed kutsekool nr 34 ehk Uuemõisa ehituskool. Kool sündis ühelt poolt vajadusest koolitada KEKile ehitajaid, teisalt aga otsusest, et igas rajoonis peaks olema üks kutsekool.

Uuemõisas jäi koolile kitsaks, kuid terve mõisa renoveermist ette ei võetud ja koolile otsustati ehitada uus hoone Taeblasse, kuhu sõna otseses mõttes põllu peale ehitati uus koolimaja.

Taeblas pidi õppetöö algama 1. septembril 1990. Samast ajast direktori asetäitjana  õppetootmistöö alal tööle asunud Toomas Schmidt meenutas reedel, et kõik ei läinud kaugeltki nii, nagu plaanitud. Ehitajad ei saanud õppeaasta alguseks maja valmis ja õppetöö uues majas algas alles 3. detsembril, kui koolimajja oli saadud 19 kraadi sooja.

Schmidt tunnistas, et Taebla periood oli keeruline aeg – maja oli külm, õppevahendeid oli vähe, õpetajaid oli raske leida.

“Tänapäeval nii ei õpetata,” ütles ta.

Praegune kutsehariduskeskuse õpetaja Epp Klimenko alustas 1990. aastal Taeblasse kolitud kutsekoolis kodumajanduseriala õpilasena. Ta kirjeldas, kuidas esimesed kolm kuud möödus õpilastel ehitusel – koristati ehitusprahti ja tassiti mööblit.

“Aga meil oli tore ja koolis oli kodune tunne,” ütles Klimenko.

1993. aastast kutsekoolis õpetajaametit pidava Aile Nõupuu sõnul tulid Taeblasse kolimisega kooli ka uued erialad: maamajandus, kodumajandus jt. Esimeste täiskasvanutena hakati koolitama raamatupidajaid ja 1997. aastast õpetatakse erivajadusega õpilasi.

Ühiskond muutus ja Taeblas õpetatavad maamajanduserialad kaotasid populaarsuse. Ka õppetingimused halvasti ehitatud majas olid kehvad, mistõttu haridusministeeriumis oli 2000. aastate alguses otsustatud kool sulgeda.

Tänuõhtul kooli Uuemõisa ületoomist meenutanud Koit Uus ütles, et leidis oma arvutist esimese kutsehariduskeskust puudutava faili 2003. aastast ja see kandis pealkirja “Kool koju tagasi”. Selleks ajaks oli kooli sulgemine sama hästi kui otsustatud.

“Käisin koolis külas – olud olid rasked, aga nad ise olid valmis võitlema,” ütles Uus.

Kooli uueks asukohaks planeeriti KEKi endist kontorimaja koos ümbritsevate hoonetega. Selleks, et oleks keegi, kes ministeeriumiga kolimise teemal läbi räägiks, moodustati SA Haapsalu Kutseõppekeskus, mid asus juhatama Triin Laasi.

Uusi sõnul teatasid ametnikud 2003. aasta novembris, et teema on ammendunud ja kolimist ei tule.

“Hakkasime ise ehitama ja jätsime mulje, et ei jäta jonni,” ütles Uus.

2005. sügisel alustas tööd Haapsalu kutsehariduskeskus.

Uusi sõnul on kutsehariduskeskuse toomine Uuemõisa hea näide sellest, et kui on probleem ja ei kannata asju ise klaarida, tuleb kogukond kokku võtta.

“Kadedudest tuleb välja nõuda kõik see, mis teistel on,” lisas Uus.

Ingrid Danilovi sõnul oli siis ambitsioon olla sama hea kui teised koolid, mis olid juba Euroopa rahaga korda tehtud, ja algas kooli kiire areng: “Arengu aluseks oli soov pakkuda parimat oma õpilastele ja head töökeskkonda õpetajatele.”

Praegu on Haapsalu kutsehariduskeskus Danilovi sõnul keskmise suuruse ja stabiilse õpilaskonnaga kool. Ta lisas, et enam ei saa rääkida pelgalt Läänemaa koolist, vaid kolmandik õpilasi on Tallinnast ja Harjumaalt. Samuti on järjest kasvanud täiskasvanud õppijate hulk, neid on õpilaskonnas juba poole.

“Täiskasvanud õppija kehva kooli ei tule,” lisas Danilov.

Et Haapsalu kutsehariduskeskuse vilistlased elus hakkama saavad näitas ka see, et pidulikul õhtusöögil teenindasid külalisi need vilistlased, kes oma igapäevatööd teevad Tallinna tuntud restoranides.

Fotod Arvo Tarmula

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz