Mihkel Nestor: kiire majanduskasv, kuid mille arvelt?

Eesti majanduskasv püsis kolmandas kvartalis endiselt kiire, ulatudes aastases võrdluses 4,2 protsendini. Kahjuks põhineb kiire kasv sisenõudlusel, mida omakorda veab riigi aktiivne ehitustegevus.

Majanduskasvu veab ehitus

Neljapäeval avaldatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang püsihindades mõõdetuna tänavu kolmandas kvartalis 4,2%, mis on aasta esimese poole kasvutempost mõnevõrra aeglasem, kuid sellele vaatamata suurepärane tulemus. Pärast kaks aastat väldanud madalseisu, oleks nüüd justkui põhjust rõõmustada, et oleme taas kerkinud üheks kiireima majanduskasvuga riigiks kogu Euroopas. Vaadates, millel nüüdne majanduskasv põhineb, tuleb aga kahjuks tõdeda, et mõnes plaanis oli mullune aeglane kasv tänasest  tempokast tõusust parem. Kui võrrelda 2016. ja 2017. aasta III kvartali andmeid, siis mullu andis suurima positiivse panuse majanduskasvu kaupade ja teenuste ekspordi enam kui 6% kasv. Tänavu oli ekspordi panus majanduskasvu III kvartalis aga koguni negatiivne, samas kui suure SKP numbrini viis Eesti 7% sisenõudluse kasv, mis omakorda põhines investeeringute hüppelise tõusul. Kui põhivarainvesteeringud oleksid jäänud mullusega võrdväärsele tasemele, oleks majanduskasv piirdunud kõigest 1,8%ga.

Joonis 1. SKP kasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %.

Riik investeerib aktiivselt, kuid ettevõtted on jätkuvalt ettevaatlikud

Sise- ja välisnõudluse vastandamine võib kohati olla ebamõistlik, sest loeb ennekõike majanduslik sisu. Kui siinsed puidutööstused ostaksid masinad, mis servamata voodrilaua asemel hakkaks tootmisliinilt mahagonklavereid välja laskma, võiks loota, et investeering end peagi toote kõrgema müügihinna näol ära tasub. Statistikaameti andmetel ei seisnud suure investeeringute kasvu taga aga mitte uue tehnoloogia soetamine ettevõtete poolt, vaid suuresti hoopis avaliku sektori investeeringud „betooni“. Mittefinantsettevõtete põhivara soetamine praegustel andmetel koguni kahanes.

Riigi ehitustegevusele on hoogu andnud EL vahendite senisest elavam kasutusele­võtt, mis mõjutab majandust ka järgmistel aastatel. Seejuures tasub toonitada, et ka riiklikud investeeringud võivad olla tulevase majanduskasvu tarbeks hädavajalikud. Lihtne on selliseid näiteid tuua arengumaadest, kus kohaliku toodangu maailmaturule pääsemine ongi seni võimatu, kuni asulasse korralikku teed ei vii. Eesti infrastruktuur on tänaseks jõudnud aga tasemele, kust otsest majanduslikku võitu täiendavatest investeeringutest on leida aina raskem ja pigem panustavad siledamad teed ja läikivamad koolimajad inimeste üldisesse heaolusse.

Muret valmistab ettevõtete jätkuv passiivsus investeerimisel. Tingimused suuremaks investeerimisaktiivsuseks peaksid olema justkui täidetud: tööjõudu napib, tootmis­vahendite rakendatus on kõrge, majanduslik kindlustunne tugev, konjunktuur soodne, intressid madalad. Kõigist neist teguritest hoolimata vähenesid mittefinantsettevõtete investeeringud jooksevhindades mõõdetuna III kvartalis 2%. Töötlevas tööstuses võis siiski täheldada üle aegade kõige suuremat investeeringute kasvu – 24%. Seejuures suurenesid 13% ka tööstusettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Ekspordi panus majanduskasvu on vähenenud

Esmapilgul ehk üllatavalt, panustas eksport SKP kasvu III kvartalis negatiivselt, kahanedes püsihindades mõõdetuna mullusega võrreldes 0,2%. Nimelt näitasid kuised väliskaubanduse andmed jooksevhindades 5,7% suurust ekspordi kasvu. Põhjust, miks kasv püsihindades niivõrd madalaks jäi, väljendab väljaveetavate kaupade hinnamuutust mõõtev ekspordihinnaindeks, mis suurenes samal perioodil 5,3%. See tähendab, et kuigi eurodes mõõdetuna suurenes eksport tempokalt, peegeldab see peamiselt hinna, mitte koguste kasvu. III kvartali ekspordistatistikat mõjutas tugevalt elektroonika­tööstuse toodangu ekspordi vähenemine, ilma milleta oleks väliskaubanduse pilt märksa parem.

Võttes arvesse optimistlike majanduskasvu­prognoose Eesti peamistel sihtturgudel, on põhjust uskuda, et eksportivate ettevõtete käekäik saab lähiaegadel olema pigem edukas. Huvipakkuv küsimus on, kuidas mõjutab Eestit ühe kõige olulisema kaubandus­partneri Rootsi majanduskasvu muutumine varasemast vähem sisenõudlusel põhinevaks. Oodatavalt Rootsi senine kiire ehitustempo järgmisel aastal peatub, kuid mitmetes tööstusharudes, nagu valmismajade tootmine, mööbli- ja puidutööstus, on just Rootsi turg olnud viimastel aastatel üks kõige olulisematest ja tulusamatest sihtturgudest. Küll peaks uusi võimalusi pakkuma Soome majanduse elavam kasv.

Majapidamiste tarbimine kiirenes

Suhteliselt ebaühtlaselt on 2017. aastal suurenenud eratarbimise komponent sisemajanduse kogutoodangus. Kui esimeses kvartalis piirdus eratarbimise kasv kõigest 0,9%ga, siis teises kvartalis suurenes see 1,8% ja ulatus kolmandas juba 3,5%ni. Ühe eratarbimise muutust ennustava indikaatori, jaekaubandusse müügitulu mahuindeksi, kasv jäi III kvartalis 1-3% vahel, mis oli vastupidiselt aasta esimesest poolest madalam. Samas ei ole eratarbimise 3,5% kasv ka liialt üllatav: Eesti tööhõive on rekordiliselt kõrge, palgakasv kiire ja aina suuremad  on ka majapidamiste säästud. Inimeste tugevat majanduslikku seisu peegeldab tarbijate kindlustundeindeks, mis viimati oli nii kõrgel tasemel 2011. aastal, kui majanduskriisist taastumine optimismi põhjustas. SEB prognoosi kohaselt peaks eratarbimise kasv 2018. aastal veelgi kiirenema, põhjuseks maksuvaba miinimumi märkimisväärne tõus enamuse palgateenijate jaoks.

Kesine tootlikkus ja kiire palgakasv

Sel nädalal avaldatud andmetel küündis keskmine brutopalk III kvartalis 1201 euroni ja selle kasv mullusega võrreldes 7,4%ni. Palgatõus on inimlikust vaatevinklist mõistagi meeldiv, kuid muret on valmistanud asjaolu, et kasv on tulnud ettevõtete väiksema kasumimarginaali ja ära jäetud investeeringute arvelt. Kui ettevõtlus enam tulu ei too ja vähene investeerimine konkurentsivõimet halvendab, siis pole ühel päeval ka enam palgamaksjat. Sel aastal on tasakaal kasumite ja palgakasvu vahel küll veidi paranenud, kuid võrreldes sarnase elatustasemega riikidega, moodustavad tööjõukulud Eestis SKPst oluliselt suurema osa. Isegi III kvartalis, mil tööjõukulude osatähtsus on sesoonse mõju tõttu väikseim, küündis vastav osakaal 47,4%ni. Kiire palgakasvu positiivseks mõjuks võiks olla surve ettevõttetele teha jõulisemaid samme oma toodangu väärtuse tõstmisel. Kahjuks on tootlikkuse kasv endiselt aeglane – III kvartalis 1,6%. Kuigi toodete väärtuse tõstmiseks on ka palju teisi mooduseid, ei sisenda erilist optimismi asjaolu, et kulutused teadus- ja arendustegevuse eelmisel aastal kasvamise asemel hoopis 11% kahanesid.