Juuli alguses rõngastati Paslepas kaks sookurepoega, üks poegadest on praeguseks jõudnud rändepeatuspaika Ungaris.
Teisel kurepojal nii hästi pole läinud, sest veel enne nime saamist langes kurepoeg merikotka saagiks. See juhtus 22. augustil Noarootsis Hara ja Kudani külas asuval Vööla merel ehk Bysholmsvike järvel, teadis linnu rõngastanud Eesti Looduseuurijate Seltsi teadussekretär Ivar Ojaste rääkida.
Kogu sügise tegutses kurepere Hosbi ja Pürksi põldude peal, ööbiti Vööla merel. 22. augustil kell 23.07 ründas kurepoega merikotkas. „Päike oli selleks ajaks juba loojunud. Ilmselt ajas merikotkas teda taga, sai kätte ja vedas mere kaldale,“ taastas Ojaste saatja andmete põhjal kurepoja viimaseid hetki. „Saatja saime kätte, kurest olid kaldal vaid luud.“
Kurepojad rõngastati 2. juulil Paslepas. „Nad olid päris heas konditsioonis, elasid Paslepa mõisa taga lombi peal,“ meenutas Ojaste.
23. septembril tegid kured tutvusmisretke Panga külla Parila lähedal. Rändeteed alustas Paslepa nime saanud kurepoeg koos teiste liigikaaslastega 6. oktoobri varahommikul. Ühe hooga lennati Leetu Panevėžīse lähedale.
„Rändele asuti Passlepa lahelt 6. oktoobri hommikul kella poole seitsme paiku. Haapsalu kohale jõudi kümne minutiga. Kiideva juurest lennati üle Matsalu lahe ning Virtsu jõuti kell 7.25. Kõrgus oli tõusnud 260 meetrini, kui Virtsust otse üle Liivi lahe lennati. Riia lähistele jõudsid linnud paarkümmend minutiut pärast kümmet. Rändepeatusesse Panevėžīse lähistel oldi kell pool kolm päeval.
Edasilendu alustati 13. oktoobri südaöösel. „See on esimene kord, kus meil on infot, et [sookured] stardivad öösel,“ lausus Ojaste. Hommikuks jõudsid kured uude peatuskohta 320 kilomeetri kaugusele Ukraina-Poola piiri lähistele.
15. oktoobril olid kured juba Poola piiril Bresti lähistel. Edasi lennati üle Karpaaatide. 16. oktoobri varahommikul jõudsid kured Ungarisse Hortobágy piirkonda.
„See on tohutu suur kogunemispaik, seal kindlasti üle 70 000 kure peatumas,“ ütles Ojaste. „Seal nad nüüd istuvad, kuni novembri lõpuni või detsembrini.“ Kui külm tuleb, liiguvad linnud edasi Lõuna-Ungarisse, kui ka seal külmaks läheb, lennatakse Põhja-Serbiasse ja kui neil ka seal külm hakkab, lendavad üle Itaalia ja Vahemete Tuneesiasse või Alžeeriasse.
Eesti kured võivad Oruste sõnul rännata väga erinevatesse talvituspaikadesse. Muhu saarel rõngastatud kurepoeg Liiva on praeguseks jõudnud Lõuna-Prantsusmaale Püreneede jalamine. Kuressaare lähistel rõngastatud kurepoeg Loode peatus tükk aega Lätis Ventspilsi lähistel, praegu on ta Kirde-Prantsusmaal, Pariisist umbes 175 km kagus.
„Ilmselt sõltub rändetee vanalindude kogemusest, kurgede sotsiaalsetest suhetest rändepeatuses Leedus. Kured on hästi sotsiaalsed linnud,“ arutles Ojaste. „Ilmselt mõjutab ka tuul otsust, kuhu lennata.“
Kas Paslepa järgmsieks suveks Eestisse tagasi jõuab, seda Ojaste ennustada ei oska. „Järgmisel suvel võivad nad tagasi tulla Eestisse, aga ei pruugi tulla,“ ütles Ojaste.
Eelmisel aastal rändas kurg, kes oli saanud nimeks Ahja 5, esimese hooga Ungarisse. Edasi lendas ta aga Aadria mere rannikut pidi üle Kreeka saarestiku Liibüa rannikut pidi Egiptuseni ja siis võttis ette üle 2000 km teekonna üle Sahaara ja jõudis välja Etioopiasse. „Sahaara kohal tõusid kured kohati 3 kilomeetri kõrgusele, maksimaalne lennukiirus ulatus isegi üle 90 km/h,“ sirvis Ojaste Ahja 5 lennulogi.
Sookurg Paslepa
Sookurg, mis sai nimeks Paslepa, märgistasid Renno Nellis, Jane Pärnalaas ja Ivar Ojaste 2. juulil Noarootsis Paslepa külas. Pesakonnas oli kaks poega. Sookurepoeg sai vasakusse jalga valge-kollane-valge värviga plastikust rõngad ja nende külge kinnitatud 35 g kaaluva päikesepatareil töötava Leedu firma Ornitela GPS-GSM jälgimisseadme. Paremasse jalga pandi plastikust rõngastest värvikood sinine-kollane-roheline.
Viimasel kahel aastal on Eestis märgistanud mitmeid sookurepoegi satelliitsaatjatega. Paar noorlindu on enne rändele asumist murtud kas ilvese (2016) või merikotka (2017) poolt.
Hetkel on vahva jälgida rändekaarti, kus on näha, et Eestist pärit kured rändavad kolme erinevasse suunda. Praegu asuvad kaks lindu Ida-Euroopa rändeteel (Türgis ja Iisraelis), 5 lindu Kesk-Euroopa rändeteel (Ungaris) ja 3 lindu Lääne-Euroopa rändeteel, hetkel on nad rändel üle Prantsusmaa Hispaania suunal.
