Muinsuskaitsjad soovivad, et politsei hakkaks uurima Vormsi kirikaias aardejahil käinud detektoristide tegevust, politsei arvab, et suurt kahju pole sündinud ning uurimist pole vaja.
Paar nädalat tagasi avastas kirikusse pühapäevasele jumalateenistusele läinud Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando, et detektoristid on käinud Vormsi kiriku ümber asuval vanal kalmistul aardeid otsimas.
Rajando märkas, et kiriku ümber asuval vanal kalmistul on mitmes kohas kaevatud labidasügavusi augukesi. Aukude ümber loobitud metallesemete järgi oli ilmne, et tegemist on detektoristide ehk metalliotsijaga aardeid otsivate inimeste tööga. Rajando ei usu, et kohalikud inimesed kirikaeda kaevama läheksid. Nädalavahetusel, kui Vormsi kalmistul tuhnimas käidi, oli tema sõnul saarel palju võõrast rahvast.
Rajando tegi detektoristide tegevuse kohta avalduse politseile: „Põhjalikust rüüstamisest praegu küll rääkida ei saa, aga tegemist on põhimõtteliselt vale tegevusega – kalmistul on selline asi lubamatu.”
Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektori Nele Kangerti sõnul pöörduti Vormsi juhtumi puhul politseisse sellepärast, et keskaegse kiriku aeda, kus on olnud ka matuseid, on mindud teadlikult leide otsima.
Karistuseadustiku järgi saab kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud suur kahju, – karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega.
Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini sõnul kriminaalmenetlust detektoristide tegevuse kohta Vormsil ei algatanud. Taratuhin selgitas, et juhtumi puhul puudub kriminaalmenetluse algatamiseks vajalik oluline kahju. „See aga ei tähenda, et me juhtunu kohta infot ei koguks,” lisas ta.
Kangerti sõnul kavatseb muinsuskaitseamet politsei otsuse vaidlustada ja paluda siiski menetluse alustamist. „Tegemist on mälestise rikkumisega, kultuuripärandi rikkumisega, mida ei saa rahasse ümber arvutada,” ütles ta.
Kangert lisas, et arheoloogiapärand on taastumatu ressurss – kui asi on maa seest välja võetud, siis uurijatele on see pärand kadunud. Ta selgitas, et isegi kui leiud lõpuks uurijateni jõuavad, on sellega kaasnev info, kust täpselt ese leiti, mis asendis see oli jne ikkagi kadunud.
Taratuhini sõnul ei tule kirikuaedade ja kalmistute rüüstamisi detektoristide poolt Läänemaal sageli ette – sel aastal on tegemist esimese politseini jõudnud juhtumiga Läänemaal. 2011. aastal rüüstasid detektoristid samamoodi Karuse kirikuaeda.
Kirikuaedadest rohkem on teateid detektoristide tegevusest maastikul. Nele Kangerti sõnul on just Läänemaa ja Saaremaa murelikuks tegevad maakonnad. „Seal on rikas arheoloogiline pärand ja käiakse palju otsimas, aga leide jõuab meieni harva. See tähendab, et palju leide läheb kõrvale,” rääkis ta.
Kangerti sõnul on muinsuskaitseametil Läänemaal ka häid koostööpartnereid, kes leidudest ametit teatavad ja jälgivad otsimise head tava. Kultuuriväärtuste otsimiseks saab pärast koolituse läbimist taotleda muinsuskaitseametilt vastavat luba ja otsimisel peab olema ka maaomaniku luba. „Paljudel juhtudel see kõik ka toimib, aga ega luba teeühtegi inimest ausaks. On ka selliseid kogemusi, kus inimene on loa välja võtnud ja ikka müüb leide või esitab valeandmeid,” rääkis Kangert.
Kui loaga detektorist võib maastikul otsida, siis mälestistel nagu kirikuaiad, kalmed, asulakohad jms. on see lubatud ainult ainult uuringuloaga ja tegevuskava alusel. „Mälestised on teadaolevad obektid, mida püüame maksimaalselt tervikuna säilitada,” põhjendas Kangert.
