Ahto Lääts: Tagalahest ja Noarootsi tammist

Pühapäeval korraldasid Lääne Elu ja Kuku raadio linnapeakandidaatide debati, mis on eetris täna, neljapäeval, 12. oktoobril kell 13.

Mul avanes debatil võimalus küsida, millist kasu näevad kandidaadid Noarootsiga püsiühenduse loomisest. Olgem ausad – kahjuks ei olnud keegi teemasse eriti süvenenud. Teema käsitlusest sündis debatil koguni väljend “spungi otsimine”.

Olen teemaga tegelenud mõned aastad. Idee ise on paaril korral jõudnud isegi meediasse ning tellitud on ka üks kallis uuring. Uuring kinnitas, et püsiühendus Noarootsiga tuleks rajada üle laidude Uuemõisast.

Maksumuseks kujunes 15 miljonit eurot ja suurem osa sellest kulub silla otste juurde viivate teede ehitamiseks. Uuringu kohaselt tuleks miskipärast kõik teised variandid üldse välistada. Vabandan ette, aga see on täiesti jabur! Me saame vaid ühenduse Noarootsi poolsaarega ja kaks kallist teelõiku, mis viivad silla juurde. Ja kõik, rohkem mitte midagi. Spunki ei ole!

Leheruum on piiratud, kuid on olemas põhjalik Noarootsi tammi ehitamise kava, mis lahendaks ka palju muid probleeme. Just tammist käib jutt, mitte sillast. Jah, see maksab rohkem kui 15 miljonit, kuid mõtlema peabki suurelt ja vaatama kaugemale tulevikku.

Meil on praegu kinni kasvav Tagalaht koos kõigi teiste lahtede ja lahekestega, mis on omavahel ühenduses. On vaikelu elav Noarootsi poolsaar, mis asub kiviviske kaugusel, kuid sinna jõudmiseks peame sõitma ringi ümber lahe 35–40 km. Samas on seal imelised liivarannad, jäävaba Dirhami sadam ja tohutu potentsiaal kinnisvaraarenduseks. Praegu on meil vaid mõned väikesed jahisadamad, kuid Noarootsiga seotult võiksime saada tõeliseks väikelaevaomanike paradiisiks. Meil on suvine üritusterohke Haapsalu, kuid talveks sulgevad kohvikud oma uksed, sest kliente pole. Talviti avatakse hirmkallis Noarootsi jäätee, mis aga toimib vaid 2–3 nädalat. Meil on ka pidev üleujutuse oht – kõik ju mäletavad veel jaanuaritormi. Kõik need kitsaskohad võiks lahendada Noarootsi tammiga.

Tamm tuleks ehitada Bürgermeistri holmilt Österby sadamasse. Tammis peaksid olema reguleeritavad vee läbivoolukohad ja ka väike lüüs, tagamaks paatide pääsemise Tagalahelt avamerele. Väidetakse, et tamm võib viia lahe kinnikasvamisele, kuid see pole nii. Maapinna kerkimist ei suuda me kuidagi mõjutada, kuid just kinnikasvamist peame me pidurdama, et ka meie lapselaste jaoks oleks veel Tagalaht olemas. Ja paradoksaalsel kombel võib tamm olla selles osas pigem abiks.

Kõige suurem lahe umbekasvamise põhjus on see, et meri kannab lahte sisse kõikvõimalikud setted. Meie meri on madal ka väljaspool Tagalahte ja eriti märgatav on sodi sisseuhtumine just tormidega. Tammist saaks nende setete jaoks tehislik tõke. Teine ja peaaegu sama suur põhjus on veetaimede vohamine. Selles on süüdi lähimineviku intensiivne põllumajandus ja mineraalväetiste sattumine lahte. Nüüdseks on see asjaolu pidurdunud, kuid tagajärgedega tuleb edasi võidelda. Kui meil oleks olemas kinnine merest eraldatud veekogu, saaksime mõjutada veetaimestiku kasvu.

Ma kirjutan nüüd ühe jubeda sõna, mis paneb keskkonnafriigid minestama: biomanipulatsioon! Kuid see oleks kõige loodussõbralikum lahendus, et pikendada meie lahe eksistentsi 100–150 aasta võrra. Selleks poleks vaja midagi enamat kui kalastamiseeskirjade ajutist muutmist vastavalt Tagalahe kalastiku liigilisele koostisele. Kohe pärast tammi valmimist lubataks röövkala lahest välja püüda tunduvalt suuremal hulgal kui tavaliselt. Kalade liigilist koostist jälgitaks pidevalt nii teadlaste poolt kui ka kalurite püügiandmeid analüüsides.

Eesmärk on tekitada lepiskalade (taimetoidulised) suur enamus. Lahte võib asustada lisaks ka karpkala, kes on eriti ablas taimestiku hävitaja. Taimetoidulised kalad söövad liigsed veetaimed ära ning lahe kinnikasvamine pidurdub. Mõistagi on see siin lihtsustatud variant. Kõiki veetaimi ei saa lasta nahka panna, siis poleks kaladel enam hapnikku.

Kalanduse seisukohast oleks eesmärk see, et Tagalahest saaks Eesti kõige kalarikkam siseveekogu, mille seisundit oleme võimelised jälgima ja mõjutama. Kalastamisest ja kalastusturistidest saaks Haapsalu oluline majandusharu. Kindlasti tunneks sellise lahenduse vastu huvi teadlased nii meilt kui ka mujalt, saades võimaluse olukorda regulaarselt seirata.

See on alles esimene Noarootsi tammi kasutegur. Väike spunk olekski juba nagu olemas.

Kuni eelmise nädalani takistas meie ideed asjaolu, et Tagalahe kaldale planeeriti suurt spaahotelli. Nüüd, kui linnavalitsus teatas, et sellest ei olda enam huvitatud, võikski arutlema hakata muude võimaluste üle.

Noarootsi tamm annab võimaluse Tagalahe veetaset reguleerida. Ta annab võimaluse ka veetaseme liigset tõusu ära hoida, et ei juhtuks see, mis juhtus 2005. aasta jaanuaris. Üleujutustele kõige tundlikumad piirkonnad saaksid tammiga kaitstud. Samuti on väga näotu lugu, et ostsime aurulaeva, kuid meri on liiga madal, et seda kasutada. Aurulaev Väikeses viigis – ja sealgi jääb see vetikatesse kinni!

Kas teate, kui palju maksab paadi, kaatri või jahi kaikoht Pirita sadamas? Või Helsingi sadamates? Uurigem järele ja siis arvestagem, kui palju saaks teenida kaikohtadega 1526meetrise tammi ääres! Uskuge – isegi Helsingi jahiomanikud tooksid oma jahid siia talvekorterisse. See pole ju üldsegi nii kaugel!

Tammil on kasulikke omadusi veel ja veel. Mõnel talvel, kui jää tekkimise ajal on ilmad olnud tuulevaiksed, on Tagalaht saanud ideaalselt sileda jääkatte. Ettevõtlikud inimesed on kohe korraldamas autode jääraja võistlusi. Tamm vähendab lainetust lahel ja soodustab sileda jää teket. Ei pea ju piirduma vaid jäärallidega – Haapsalus on varemgi jääpurjetamisega tegeletud, ka suurvõistlusi korraldatud. Heade jääolude olemasolu ainult suurendab neid võimalusi ja Haapsalus hakkab elu käima ka talvel.

Haapsalu peab end suvituslinnaks, kuid päris randa meil ikkagi pole, jääme Pärnu ja Kuressaare kõrval väga varju. Ka linnapeade debatil tõdeti, et “loodus ei soosi meil supelrandade rajamist”. See on tõde. Randadesse veetakse pidevalt liiva, kuid meri viib liiva minema. Pole ju mõtet siis vaeva näha! Ilusad liivarannad on siinsamas: Österby, Roosta, Dirhami, rääkimata Perakülast. Need kõik muutuvad linnalähedasteks randadeks. Ja pole vaja karta, et need Haapsalu suvitajad ära meelitaks. Pigem tuleks ära kasutada sünergia, mille looks see 1600meetrine tammijupikene.

Hea lugeja! Kui sa oled juba nii pika teksti ära lugenud ja kaasa mõelnud, võiks veel mainida peamist: Noarootsi tamm on oluline kõigile Noarootsi poolsaare ja pooltele Nõva valla elanikele. Lihtsalt seetõttu,et nad pääsevad tunduvalt väiksemate kulutustega maakonnakeskusesse.

Kas tammil halbu külgi ka on? Võibolla see, et Noarootsi elanikud tahaksid rohkem vaikuses ja eraldatuses elada.

Alustada võikski siis sellest, et küsida, kas noarootslased soovivad seda.

Head kaasamõtlemist kõigile!

Ahto Lääts
Lääne-Nigula vald
EKRE