0

Läänemaa eakate konverents arutles haldusreformi üle

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Läänemaa eakate konverentsi esinejad rääkisid täna kõige rohkem haldusreformist ja sellest, mida omavalitsuste liitumine kaasa võib tuua.

TTÜ professor Sulev Mäeltsemees võttis ette haldusreformi ajaloo ja meenutas, et juba nõukogude ajal valmistati seda Eestis ette. Ka 1992-1995 koalitsioonileppes oli haldusreform ja ka omavalitsuste tulubaasi suurendamine sees, kuid jäi tegemata. „Olen seda meelt, et oleks see siis ära tehtud, oleks meil palju probleeme vähem,“ ütles ta.

Mäeltsemees ei väitnud, et Eesti omavalitsuste praegused piirid on parajad, kuid leidis, et reformi alustati valest otsast ja eesmärgid sõnastati valesti.

Mäeltsemees märkis, et uuemad akadeemilised uuringud ei kinnita seisukohta, et suurem omavalitsus on rahaliselt mõistlikum. Õigupoolest ei ole üldse üht ainuõiget omavalitsuse suurust, lisas ta. Näiteks Prantsusmaa, Tšehhi ja Küprose omavalitsused on Eesti omadest mitu korda väiksemad, Põhjamaade omad aga suuremad. Tähtis on, kui palju ülesandeid on omavalitsusel täita.

Sulev Mäeltsemees kritiseeris „kahe tooli seadust“, mis lubab nüüd riigikogu liikmetel olla samal ajal ka omavalitsuse volikogus. „Veel viis aastat tagasi leidsid Eesti tippjuristid Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaandes, et seda ei tohi lubada, sest tekib huvide konflikt. Eesti riigi ja omavalitsuse huvid võivad olla ka vastandlikud,“ ütles ta.

Mäeltsemees nentis, et Lätis 2009. aastal läbi viidud valdade liitmine on kaasa toonud ääremaastumist ja ka Eesti omavalitsused peavad tegutsema, et tulevikus keskusest kaugemale jäävad eakad saaks vajalikke teenuseid edasi.

Ridala valla haridus- ja kultuurijuht Maire Vilbas rääkis kogukonnateenusest. Kogukonnateenusest on Eestis räägitud rohkem viimastel aastatel ja see teema muutub üha tähtsamaks, sest kui keskused lähevad kaugemale ja raha ei jätku, tuleb külarahval ise üksteist aidata. Ridala vald alustas 18 aastat tagasi sarjaga „Külast külla“, kui vallajuhid käisid kõik külad läbi. Vallavalitsuse utsitusel tekkisid külaseltsid, mis said vahendajaiks kohaliku kogukonna ja vallajuhtide vahel.

Nüüd on külaseltsid saamas või äsja saanud kogukonnateenuste pakkujaiks. Selliseid seltse on Ridala vallas juba seitse. Näiteks Kiideva pakub sotsiaalvaldkonna teenuseid – kuller- ja transporditeenus, supp, tulevikus pesumaja. Haeska teenused on rohkem kultuurivaldkonnast.

Eakate konverents on Läänemaal traditsioon. Tänavu oli teemaks „Eakad – Läänemaa rikkus“.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz