3

Lihula taotleb riigilt gümnaasiumi remondiks neli miljonit eurot

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Lihula volikogu viimane istung reedel, 29. septembril. Vallavanem Varje Ojala-Toos (vasakult), volikogu liikmed Pille Kaisel, Tiina Lobja, Rein Merila, Tõnu Viherpuu ja Janar Sõber. Andrus Karnau foto

Lihula volikogu otsustas oma viimasel istungil reedel, et taotleb riigilt Lihula gümnaasiumi hoone remondiks neli miljonit eurot.

“Tulemuseks peaks olema täielikult renoveeritud koolihoone,” ütles Lihula abivallavanem Margus Källe istungil.

Tegemist on toetusega põhikoolivõrgu korrastamise meetmest, kust sai raha ka Lääne-Nigula vald, kes ehitab toetuse eest Taeblasse täiesti uue koolimaja. Kui toona oli raha saamise üheks tingimuseks koolivõrgu korrastamine ehk gümnaasiumi sulgemine, siis seekord on tingimused mõnevõrra leebemad. Toetust saab küsida, kui tegemist on valla ainsa gümnaasiumiga, mis tegutseb vähemalt 2012. aastast. Teine tingimus on, et kohalik omavalitsus on oma koolivõrku ikkagi korrastanud või korrastamas, st koole on kinni pandud või pannakse, aga need ei pea olema tingimata gümnaasiumid, selgitas Källe.

Lihulas tegutseb gümnaasium 1938. aastast. Viimastel aastatel on Lihula vallas kinni pandud kaks kooli: Kasari põhikool ja Tuudi algkool. Lihula gümnaasium on vallas ainus ka pärast haldusreformi, kinni pandud koolide hulk aga kasvab uues vallas kolmele. Tänavu sulges Hanila vald Vatla põhikooli. Koonga ja Varbla vallas koole seni kinni pandud ei ole.

“Lihula gümnaasiumihoones pole selle ehitamisest peale ühtegi kapitaalremonti tehtud,” märkis Margus Källe. Hoone valmis 1964. aastal.

Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber ütles, et kõige halvemas olukorras on koolimaja kanalisatsioon ja küttesüsteem ning maja ei pea sooja.

“Täna me kütame universumit, kui maja saaks korda, siis kütaksime klasse,” ütles Sõber.

Margus Källe sõnul on koolimaja niisuguses seisus, et see tuleb nagunii varem või hiljem korda teha.

“Küsimus on selles, kas me teeme seda täielikult oma raha eest või püüame ikkagi saada toetust,” ütles Källe.

Kui toetust saadaks, oleks valla omaosalus 800 000 eurot.

Otsuse poolt toetust taotleda olid kõik Lihula vallavolikogu liikmed.

“Koolimaja remontimise otsust oleme ammu oodanud,” ütles haridus- ja kultuurikomisjoni juht ja Lihula gümnaasiumi vilistlane Jüri Hinsberg pärast hääletamist.

Taotlus antakse sisse homme, 2. oktoobril, mis on viimane päev, mil seda saab teha.

Lihula gümnaasiumis õpib 243 õpilast.

Riik jagab põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks omavalitsustele üle 37 miljoni euro. Toetust saavad taotleda omavalitsused, kes liidavad põhikoole, sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme, on otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme või leppinud ministeeriumiga kokku riigigümnaasiumi asutamises.

Toetus on ette nähtud põhikoolihoonete rekonstrueerimiseks või uute ehitamiseks, koolimaja sisustamiseks või suletud koolimajade lammutamiseks. Taotleda saab 200 000 kuni viis miljonit eurot.

Alates 1990ndate aastate lõpust on õpilaste arv Eesti koolides langenud 40 protsenti. Koolimajad on ehitatud ajal, mil aastas sündis keskmiselt 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas. Koolivõrgu korrastamise toetamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kodanik
Kodanik

Kade meel või et teistel on nutikas ja Teil pole? Mis see minu asi on palju keegi telefonis istub.

Ummi
Ummi

Isegi tööd tehes ei suudeta oma telefone käest panna….naeruväärne.

Janari
Janari

zombid

wpDiscuz