Piia Tomingas. Foto erakogu
Tänapäeva kiire elutempo tõttu suudavad noored leida järjest vähem aega huvialadega tegelemiseks. Kool, pidev rööprähklemine, sotsiaalmeedia… Aeg kaob justkui suurde musta auku ja õhtul magama heites jääb üle vaid õlgu kehitades nentida, et „jah, sinna see päev jälle kadus…”.
Aga see ei pea nii olema. Näiteks Läänemaa ühisgümnaasiumi majandussuuna abiturient Piia Tomingas on mõne imevalemiga suutnud sellest labürindist välja pääseda. Öeldakse, et kes teeb, see jõuab. Kõikjal aktiivne Piia teeb ja jõuab ning leiab kooli ja hulga muude tegemiste kõrvalt veel aega õhtuti klaveri taga istuda ja laule kirjutada. Niisiis on tegemist mitmekülgselt andeka noore inimesega. Augustis andis Piia Viieristi kultuuriklubis oma esimese soolokontserdi, kus esitas klaveri ja ukulele saatel oma loomingut.
Muusika kirjutamisega tegi Piia algust põhikooli lõpus. Sügav huvi laulmise vastu tekkis tal muusikakoolis flööti õppides. „Sattusin eri kooslustesse flööti mängima, kuid minus kripeldas alati soov ka laulda. Ühel hetkel otsustasin, et kui keegi teine mulle seda võimalust ei anna, tuleb hakata ise laule kirjutama ja laulma. Kui ise ei tee, kes siis veel teeb.”
Klaverit õppis Piia mängima muusikakoolis kõrvalerialana ja talle hakkas see kiiresti meeldima. „Mul oli väga tore klaveriõpetaja – Mall Voorel.”
Esimene klaveripala valmis Piial 9. klassis ja sellele järgnes kaks laulu. „Õhtul pärast kooli istusin üksi klaveri taga, vaikselt improviseerisin ja sealt see algaski,” kirjeldab ta oma muusikuteekonna algust.
Esimesest klaveripalast kirjutas Piia oma kontserditutvustuses nii: „Kolm aastat tagasi oli üks novembrikuu õhtu liiga päikesepaisteline. Kõik need emotsioonid, mis sellest haruldasest sügispäikesest tekkisid, ei paistnud õhku ära mahtuvat. Klaverihelidesse aga mahtusid ilusasti, isegi väga ilusasti.”
Piia teab kompositsiooniteooriast vaid solfedžotundides õpitut, kuid sellest pole lugu, sest tema looming ongi omanäoline. „Mul on alati olnud põhimõte, et kui teha midagi, siis teha väga hästi ja omamoodi. Mulle on öeldud, et mul on kõlaliselt sellised natuke teistsugused lood,” räägib Piia, õnnelik oma eripära üle.
Piiat inspireerivad õhtutaevas ja päikeseloojangud. „Kui olen õhtul üksi kodus, tulevad sellised kummalised eksistentsiaalsed mõtted,” seletab ta. Oma lauludeks kogub Piia ainetikku loodusest, ümbritsevaist inimestest ja elujuhtumitest. Klaverimäng ja laulude kirjutamine mõjub Piia sõnul pärast väsitavat koolipäeva rahustavalt. „Saan jäädvustada hetki oma elust. Mul on hea meel, kui saan oma mõtted paberile panna ja leian nende juurde õige meloodia.”
Olles sahtlisse kirjutanud kaheksa laulu ja kaks klaveripala, otsustas Piia tuua need avalikkuse ette ja anda soolokontserdi.
„Kevadel sattusin Viieristi kultuuriklubisse joogatundidesse ja omaloominguõhtutele. Mulle meeldis sealne sõbralik õhkkond, hästi toredad inimesed.”
Uutele ideedele avatud Viieristi kultuuriklubi seltskond oli rõõmsalt valmis Piiat vastu võtma ja kontsert saigi teoks. See toimus 17. augusti õhtul Viieristi majas.
Piial jäid kontserdist mõnusalt positiivsed emotsioonid ja ta tänab kõiki, kes teda kuulama tulid. „Kontsert tekitas minus väga palju sooje ja siiraid emotsioone. Hubane Viieristi oli rahvast täis. Tänan veel kord südamest kõiki, kes kohal olid!”
Piia lisab, et tema muusika paistis kuulajaid puudutavat ja tal tuli esitada ka lisalugu. „Hiljem tänasid mitmed külalised mind isiklikult. Nende seas oli kaks saksa turisti, kellest üks, nagu hiljem selgus, on laulja ja vokaaltehnikaõpetaja. Et neile minu peamiselt „võõrkeelne” kontsert meeldis, sain eriliselt palju positiivset energiat,” jutustab ta.
Kõigest sellest innustust saanud, seadis Piia endale juba uued loomingulised eesmärgid, mida nüüd püüdma asub. Mis need uued eesmärgid täpsemalt on, Piia veel ei avalikusta.
Enne Viieristi kultuuriklubi kontserti oli Piia oma lauludega esinenud kooliüritustel, Viieristi omaloominguõhtutel ja Läänemaa ühisgümnaasiumi värske vilistlase Karl-Christoph Rebase luulekogumiku esitlusel. Piia sõnul on koolivend teda loometeel palju toetanud ja julgustanud.
„Karl-Christoph Rebane palus väga, et ma tuleksin ja esineksin tema raamatuesitlusel. Võtsin siis julguse kokku ja läksin. Sain sealt palju positiivset vastukaja. Suures osas tänu temale olen julgenud oma lauludega lavale astuda.”
Kontserdil Viieristis esitasid nad koos Karli kirjutatud laulu „Jewels”.
Enda vastu nõudlikule Piiale on perekonna ja sõprade toetus ülimalt oluline. „Vahel peavad pereliikmed meelde tuletama, et ma üle ei mõtleks või üle ei pingutaks,” tunnistab Piia. „Mul on ka mitu sõpra, kes mind alati hoiavad ja toetavad. See annab hästi palju jõudu juurde.”
Piia Tominga nimi on olnud Haapsalus ja väljaspool tuntud eelkõige tema saavutuste tõttu kõiksugustel olümpiaadidel ja võistlustel. Temas peituv helilooja tuli nii mõnelegi üllatuseks, kuid tuleb tõdeda, et Piia on tõepoolest multitalent. Peale muusika on Piiale südamelähedane teema ka keskkonnakaitse. Sel aastal valminud gümnaasiumi uurimustööga saavutas ta üleriigilisel keskkonnaalaste uurimustööde konkursil teise koha ja õpilaste teadusfestivalil eripreemia. Pärast gümnaasiumi lõpetamist plaanib Piia minna Tartusse bioloogiat või looduskaitset õppima.
Küsimusele, kuidas tal õnnestub olla ühtaegu nii edukas õppetöös ja olümpiaadidel ning ka muusikat kirjutada, vastab Piia nii: „Ma ise imestan ka vahel, et kuidas ma jõuan. Ilmselt on see lihtsalt kohusetunne, et kui ma teen midagi, siis pean selle hästi tegema. Endale ma allahindlust ei tee.”
Piia usub, et elus tuleb võimalustest kinni haarata ning julgeda proovida mitmesuguseid asju. „Kahetsetakse ikka pigem neid asju, mis on tegemata jäänud, mitte neid, mis on tehtud.”
