Silt: kontsert

Haapsalu vanamuusikafestivali avas neljapäeval Georg Friedrich Händeli oratooriumi „Joosua” esitus toomkirikus. 1747. aastal kirjutatud oratooriumi sisuks on piiblilugu muistsete iisraellaste juhist Joosuast. Oratoorium jälgib iisraellasi teekonnal üle Jordani jõe ja Jeeriko lahingus. Teosesse on põimitud ka piibliloo mõne vihje järgi loodud armastuslugu Kaalebi tütre Aksa ja noore sõduri Otnieli vahel. Joosua rolli laulis inglise tenor Guy Cutting, Kaalebit eesti bass Alvar Tiisler. Otnielile andis hääle metsosopran Tuuri Dede ja Kaalebi tütrele Aksale sopran Maria Valdmaa, ingel oli tenor Ryan Adams. Kaasa tegid Tumult Ensemble (koormeister Lodewijk van der Ree) ja Haapsalu festivali

„Ma lähen ja naeran nad välja,” kõlasid mul kõrvus read Vennaskonnalt, kui esmaspäeva õhtupoolikul Haapsalu raudteejaama Sadu kontserdile lonkisin. Seda kavatsesingi teha – minna ja naerda Sadu välja. Siiski pean tagantjärele möönma, et päris nii ei läinud – verivärske kultusbänd veenis mind. Skeptik minus mandus. Või vähemalt vaigistati. Kui pärale jõudsin, oli publiku hulk jahmatavalt suur. Välja müüdud, mis sest, et ilm ei soosinud. Mõni polevat ansamblit varem sihilikult kuulanud ja tuli vaid puhtast huvist, teine oli jälle paadunud fänn. Mina kuulusin esimeste sekka. Kontserdikorraldaja Aarne Valmis oli publiku vaeva vähendanud: seismise asemel sai istuda. Superluks, arvestades

[caption id="attachment_475824" align="alignnone" width="1600"] Haapsalu muusikakooli orkester. Foto: erakogu[/caption] Haapsalus kõlab laupäeval esimest korda Eestis täispikkuses audiovisuaalne teos „Metsä”, mis ühendab muusika, kaunid loodusvaated ja erilised valgusefektid. Soome helilooja Lasse Heikkilä audiovisuaalset heliteost „Metsä” on Haapsalu muusikakooli orkester varem mänginud Soomes ja mullu detsembris ka Saudi Araabias. Eestis kõlab see tervikteosena esimest korda. Kontserdil, mis kannab pealkirja „Loodu laul Loojale“, tuleb laupäeval Haapsalu kultuurikeskuse lavale oma poolsada muusikut – koos Haapsalu muusikakooli orkestriga, kus õpilaste kõrval mängivad ka õpetajad j

[caption id="attachment_471724" align="alignnone" width="1920"] Rootsieestlaste ansambel SweedEstSong esineb Haapsalus. Foto: erakogu[/caption] Reede õhtul kõlab Haapsalu Jaani kirikus kontserdil „Ja päevadest said aastad” Eesti koorimuusika ja enam kui 80 aasta tagused lood eestlaste põgenemisest Rootsi. Lugusid oma vanemate või vanavanemate põgenemisest sõja jalust räägivad rootsieestlaste ansambli SweedEstSong liikmed. „Meie põhikoosseis on kuueliikmeline, neist viis on põgenike järeltulijad,” ütles ansambli liige ja Stockholmi Eesti maja tegevjuht Taave Sööt Vahermägi. Vahermägi lisas, et põgenemislugude seas on ka üks, tema enda vanaema oma, mis räägib hoopis jäämisest. „Minu vanaema, kes elas Ridala kandis Ammuta külas, ei põgenenud, sest tema mees mobiliseeriti Vene sõjaväkke ja vanaema jäi teda ootama. Mees jäi sõjas kadunuks,” rääkis ta. Eestis esimene esitus Kontserdikava „Ja päevadest said aastad” sündis 2024, kui suurpõgen

[caption id="attachment_468909" align="alignnone" width="2000"] Kammerkoor „Head Ööd, Vend" Haapsalu toomkirikus. Vasakult kolmas Eleri-Kristel Kuimet. Foto Gunnar Laak[/caption] Laupäeval annab kammerkoor Head Ööd, Vend Uuemõisa lossi valges saalis kevadkontserdi, kus dirigendina astub koori ette Linnamäelt pärit Eleri-Kristel Kuimet. Kammerkoori juures abidirigendina tegutseva Kuimeti sõnul on koori seekordne kevadkontsert tema nägu, sest tema pani kokku kava ja valis esinemiskohad. Kontserdi pealkiri „Helid kahel kaldal” viitab sellele, et kõlab muusika nii siit- kui ka sealtpoolt Läänemerd. Eesti heliloojaist on kavas publikule väga tuttavate Veljo Tormise, Mart Saare ja Läänemaa helilooja Cyrillus Kreegi loomingut. „Kontserdil kuuleb aga samuti muusikat, mida pole Eestis eriti esitatud,” ütles Kuimet. Eesti heliloojatele vastukaaluks on ta kavva võtnud Põhjamaade heliloo

[caption id="attachment_449766" align="alignnone" width="1300"] Aado Velmet võrkkiiges. Foto erakogu[/caption] Arvan, et ei ole kuulnudki, sest Aado Velmeti (1910–1974) kuueosalist lüürilist kantaati „Kiigemäel” esitati viimati üle 60 aasta tagasi. Hiiumaalt pärit pianisti, koorijuhi ja helilooja Aado Velmeti teekond muusikas sai alguse just Haapsalust, kui ta 1929. aastal Läänemaa õpetajate seminari astus ja tema õpetajaks osutus legendaarne eesti helilooja Cyrillus Kreek (1889–1962). Kreek märkas noormehega koos klaveril neljal käel musitseerides tema talenti ja soovitas tal k

[caption id="attachment_442970" align="alignnone" width="1920"] Guido Kangur ja Oleg Pissarenko. Foto erakogu.[/caption] Reedel tulevad Haapsalu kultuurikeskuses lavale näitleja Guido Kangur ning helilooja ja muusik Oleg Pissarenko, kes mõlemad teevad seda, mida nad kõige paremini oskavad – Pissarenko loodud muusikat täiendab Kangur luulega. „Oleg mängib klaveril ja kitarril oma muusikat ning mina loen sinna

[caption id="attachment_442942" align="alignnone" width="1920"] Ainsana on Läänemaal veidi kasvanud kinoskäijate arv. Foto Juhan Hepner.[/caption] Statistikaameti andmeil käivad Läänemaa elanikud järjest vähem kontserdil, teatris ja raamatukogus. Kaheksa aastaga on Läänemaa kõige kultuurijanusemast maakonnast kukkunud Eesti seitsmendaks. 2015. aastal ei osalenud kultuurielus kümnendik, 2023. aastal ligi

[caption id="attachment_426263" align="alignnone" width="1920"] Erki Meister ja Miinus Seitse. Foto: erakogu[/caption] Laupäeval kõlavad vokaalansambli Miinus Seitse esituses Haapsalu toomkirikus palad, mille on muusikaks seadnud Haapsalu helilooja Erki Meister. „Selle kava esitus on mul juba kaua mõttes mõlkunud,“ ütles Meister, kes on seekord valanud muusikasse Eesti luuletajate loomingu ja pärimuslikud tekstid. Kontserdi nimilugu kannab pealkirja „Kumisemas laidude vahel“. „See teos on kirju