0

Haapsalu täiskasvanute gümnaasium 70. Haridus avab võimalustele ukse

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

lisaleht_tana_HTG-02

Haapsalu täiskasvanute gümnaasium tänavusel messil "Oma rada": (vasakult) õppealajuhataja Knud Jessen, õpilaste tugiisik Maarik Vikman, direktor Vladimir Padama ja õpilane Merle Esko.
Foto: Egon Erkmann

 

 

Haapsalu täiskasvanute gümnaasium tähistab sügisel 70. sünnipäeva, aga kui kaua kool veel oma sünnipäevi saab pidada, pole teada. Munitsipaalkooli tulevik sõltub Haapsalu linnavalitsuse plaanidest, kuid kindel on, et täiskasvanute õpe ei kao kuhugi.

Praeguse kava kohaselt peaks täiskasvanute gümnaasiumi põhikooli osast saama Haapsalu põhikooli osakond. Gümnaasiumiosast peaks saama Läänemaa ühisgümnaasiumi osa. See on kavas ellu viia pärast koolireformi lõppu Haapsalus ehk 2019. aastal, mil valmib põhikooli uus hoone ja kooliga ühendatakse ka venekeelne Nikolai kool.

„Loodan, et kool säilib raskustele vaatamata,” ütles gümnaasiumi direktor Vladimir Padama. „Aga kuidas läheb, et tea. Kui uus põhikool saab 2019 valmis, siis hakkavad asjad liikuma.”

Seni jätkab kool tegutsemist ja käib ajaga kaasas. Haridustehnoloog on kooli vilistlane Egon Erkmann, graafiline disainer ja semiootikamagister. Tema peal on ka kooli IT-sse puutuv ja reklaam. Kool osaleb mitmes haridusprojektis ja avalikes ettevõtmistes: messidel, aga ka näiteks populaarsel Elustiilimaratonil. Koolil on tugiisik, kes aitab taas järje peale saada õpilastel, kel kipub õpihimu raugema.  

Haapsalu põhikooli internaadimajas läheb täiskasvanute gümnaasiumil neljas aasta. Suureks puuduseks peab Padama, et ratastooliga ei pääse koolis liikuma. Mullu lõpetas kooli küll üks ratastoolipoiss, kes tõmbas ennast trepikäsipuud mööda üles. „Vahva poiss oli,” kiitis Padama.

Kerge on pooleli jätta, töö kõrvalt raske jätkata

Mõne maakooliga võrreldes on täiskasvanute gümnaasiumil õpilasi küll ja küll – eelmisel õppeaastal 80 ringis. Kui palju sügisel koolipinki istub, on selge septembri keskpaigaks, sest registreerimine pole veel õieti alanudki. Padama lootis, et ehk saab 80 ka tänavu täis.

Põhikooliossa võetakse vastu 9., erandkorras ka 8. klassi. Suurema osa moodustab siiski gümnaasiumiosa.

Padama nentis, et kuigi lõpuklass võib olla päris suur, jääb lõpetajaid iga aastaga vähemaks. Töö ja pere kõrvalt koolis käia on paras katsumus. Mitte kõik tööandjad ei lepi, et töötaja käib igal nädalal kaks päeva koolis, ja nii mitu aastat jutti. 9. klassis on koolitunnid koguni kolmel päeval nädalas. Kui tulevad puudumised, võib asi kiiresti käest minna. 

„Firmad on üldiselt arusaajad,” tunnistas Padama ja lisas: „Oleme ka tsükliõpet arutanud, aga õpilased pole nõus olnud, nad on praeguse korraldusega harjunud.” 

Ligi pooled on töötavad inimesed, ülejäänud on töötud, aga usinaid õppureid on mõlemas rühmas, sõnas Padama. Aasta jooksul kaob siiski umbes viiendik sügisel alustanuist, kuigi tugiisik aitab õpilasel kooliga kontakti hoida, suunab teda õppima ja aitab probleemidele lahendust leida. Põhikoolis tuleb tal mõnele unimütsile ka koju helistada ja koolipäeva meelde tuletada. Tihtilugu jõuabki unimüts nii teise tundi.  

Takistusi on teisigi. Et õpilasi käib üle maakonna, on neil tõsine mure bussiühendus. Linna küll saab, aga õhtul tagasi koju on juba raskem. Eks seepärast ole ka enim õpilasi Haapsalust. Sõidukulu tuleb endal kanda.

Kes koolipinki nühivad?

Kool hoiab oma vilistlastel silma peal ja huvitub, mis neist pärast kooli saab. Kooli juhiabi Ülle Adamas ütles, et igal aastal on keegi läinud ülikooli edasi õppima.

„Üks kindlasti, vahel ka 2–3,” ütles Adamas. Sellist aastat ei tulegi talle meelde, mil mitte keegi pole läinud edasi õppima. Kes läheb sotsiaaltööd, kes majandust, kes õigusteadust õppima. Minnakse ka kutsekooli raamatupidamist jm ameteid õppima.

Kevadel lõpetas 12. klassi 10, aga õpilasi oli klassis 29. Padama sõnul ei julge paljud riigieksameile minna. Osa teeb riigieksamid ära, kuid lõpudiplomit neile kirjutada ei saa, sest mõni arvestus on tegemata.

Üha rohkem on neid, kes lõpetavad kooli neljade-viitega. Tänavu oli kuus lõpetanut kümnest nelja-viielised, sõnas Padama. Nõnda võiks hakata lootma ka hõbemedaliga lõpetanuid. Kullast ei julge Padama esialgu unistada.

„Õppima paneb, kui on eesmärk,” tõdes Padama. „Kes tahab kõrgkooli minna. Paljudes töökohtades nõutakse keskharidust. Aga kõige tähtsam on, et silmaring laieneb ja enesetunne paraneb.” 

Õppurite seas valitseb tugev naiste ülekaal. Õppurite vanusepiir jääb 17 ja 40–41 eluaasta vahele, aga on ka vanemaid lõpetanuid. Sel aastal oli üks lõpetanu 45, mõne aasta eest lõpetas 52aastane naine.

„Mida vanem, seda parem lõpetaja,” tõdes Padama.

# Õpetajad tulid ja jäid

Õpetajaid koolil jätkub ja paistab, et kes on kord tulnud, see ka jääb. Juhiabi Ülle Adamas alustas koolis 1. augustil 1991, nüüd on sellest 26 aastat. Tema ongi koolis kõige kauem töötanud. Kooli eesti keele õpetaja Niina Viinapuu on aga ainult mõni kuu  vähema staažiga, tema alustas jaanuarist 1992. Padama on koolis 1995. aastast, see teeb 23 aastat. Enamik õpetajaid on selles koolis töötanud 15–20 aastat.

Distsipliini pidamisega ei ole õpetajail probleeme, küll aga tuleb rohkem vaeva näha tundide ettevalmistamisega. Täiskasvanute koolis on suurem osakaal iseseisval õppel, seepärast peab õpetaja materjali ettevalmistamisega rohkem tööd tegema.

Ei puudu ka klassiväline elu: üritused, teatrissesõidud, kohtumised sõpruskoolidega. Nagu mujal, nii valitakse ka täiskasvanute gümnaasiumis aasta õppijaid ja õpilaste küsitluse põhjal selgitatakse välja aasta õpetajad.

 

 

Teisel ringil targaks

Täiskasvanute gümnaasiumis käib teist aastat projekt, mis aitab pooliku haridusega inimestel kooliteed jätkata. Seda tööd korraldavad infojuht Ülle Adamas, tugiisikuna tegutsev Maarit Vikman ja infotehnoloog Egon Erkmann.

Kool püüab Innove projekti „Teisel ringil targaks Läänemaal” abiga jõuda inimesteni, kelle haridustee on poolikuks jäänud, aga kes ise ei ole söandanud uuesti kooli minna. Selleks otsitakse kõikvõimalikke kontakte. Kohtutud on valdade esindajatega, kuulatakse maad tuttavate kaudu jne. Kavas on minna isegi lasteaeda lapsevanemate koosolekule, et infot saada ja levitada. Kes asja vastu huvi tunneb, neile tehakse konsultatsioone ja aidatakse neid muul viisil taas ree peale saada.

Inimene, kes pole ammu enam koolis käinud, vajab toetust, juhendamist ja tunnustamist. Iga õppeaasta alguses ongi esmalt kümme tundi kordamist.

Direktor Vladimir Padama julgustab inimesi haridusteed jätkama: ärge kartke, unustage vanad koolihirmud ja ebameeldivad kogemused. Võtke kooliga ühendust. 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz