Keskkonnaagentuur on loonud hariva lauamängu „Ilmaristid“, mille abil on võimalik õppida paremini tundma ilmamuutusi ning ennustama ilmariske. Lauamäng on mõeldud ennekõike õppeasutustele näitlikuks õppevahendiks.
Selle valmimine ajastati sajandi tormiks ristitud loodusnähtuse 50. tähtpäevaks. 1967. aasta augustitorm oli orkaani mõõtu torm Eestis, mis tekitas 6.–7. augustil 1967 olulisi kahjustusi looduses ja elutegevuses. Orkaani tuule kiiruseks oli püsivalt kahe päeva jooksul 30–35 m/s.
5. augustil tekkis Klaipeda kohal väike tsüklon, mis sai järgmisel päeval sooja Liivi lahe kohale jõudes (merevee soojus 24-26 kraadi!) oma tegevuseks tugeva impulsi. 6. augusti keskpäeval jõudis tsüklon Edela-Soome kohale, keeras seal ümber, ja saavutas tugevuse haripunkti (õhurõhk alla 985 mb) Tallinna kandis kella 18 paiku. Edasi suundus torm piki Soome lahe sooja veepinda Narva poole, tegi veel korra silmuse ning jõudis siis rahunenuna Laadoga järve kohale.
Maru murdis Harjumaal ja Läänemaal leht- ja okasmetsa tervete lankidena. Ainuüksi Haapsalu rajooni metsadest viidi välja miljon tihumeetrit tormimurdu ja erinevatel saeveskitel jagus tööd kuni 1970. aastani. Klimatoloog Ain Kallis meenutab tormi isiklikest kogemustest: „Sõitsin sel ajal rongiga Moskvasse. Aegviidu juures kriipisid maha langenud kaseladvad vagunite aknaid…“
Ametliku arvestuse järgi killustas tuul 40 000 ruutmeetrit aknaid, viis 800 000 ruutmeetrit katuseid ning kiskus puruks 4938 kilomeetrit elektri- ja 1283 kilomeetrit sideliine. Näiteks kadus tormi tõttu Haapsalu raudteejaamalt katus ning marule ei pidanud vastu Türi suusahüppemäe konstruktsioonid – viimast hiljem enam ei taastatudki.
Miks olid tormikahjud nii suured? Teatavasti tõstavad tugevad, püsivalt ühest suunast puhuvad tuuled merevett (nagu 2005. aasta jaanuari tormi ajal), võimsad puhangud aga kergitavad katuseid ja murravad puid. Võimalike trombide tegevusest Loode-Eestis andis tunnistust tormimurd – puude tüved olid risti-rästi paisatud. Rajuga kaasnes ränk vihmasadu. Vilsandil, Ristnas ja Loode-Eestis sadas umbes ööpäevaga maha terve kuu vihmanorm.
Keskkonnaagentuuri loodud hariva ilmamängu eesmärgiks on aidata mängijail ilmariske paremini tundma õppida ning selgitada, milliste tingimuste koosmõjul erinevad ilmastikunähtused sünnivad. Lauamängu autoriks ja kujundajaks on Tiina Tammets. Mäng on sobiv alates 7. eluaastast, see sobib 2-8 mängijale ning ühe mängu kestvuseks on umbes 30-90 minutit. Lauamängu keskseks tegelaseks on rott, mille prototüübi autoriks on Gunta Randla.
Kuna mäng on loodud õppevahendiks, soovib Keskkonnaagentuur kinkida need õppeasutustele Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva puhul lootuses, et see aitab tekitada lastes ja noortes rohkem huvi ümbritseva ning ilma kujunemise vastu. Kingitusteks on pandud kõrvale 150 eksemplari. Palume mängu omandamishuvist õppeasutustel meile märku anda, kirjutades aadressil valdo.jahilo@envir.ee.