Ligi pooled inimesed usuvad üleloomulikesse nähtustesse. Kui naised usuvad meestest veidi enam vaime, eelmisi elusid ja horoskoope, siis mehed usuvad suurema tõenäosusega tulnukaid ja vandenõuteooriaid. Miks jääb ratsionaalne mõtlemine nii sageli alla ebaratsionaalsetele seostele ja tõlgendustele, kirjutas teadlane Tuul Sepp Postimehes.
Sepp kirjutas, et aju teeb otsuseid lähtuvalt sisendandmetest, väliskeskkonnast saadavast teabest, mis pahatihti on puudulik. Selle kompenseerimiseks ehitab aju ise mustri, mis oletustega täidab tühjad augud teadmistes, ühendades keskkonnast saadud andmepunktid „vaba käe joonega”. Nii tekib muster, mida inimene tõlgendab vastavalt oma varasematele kogemustele ja teadmistele.
Paraku satub meie aju mustreid ehitades pahatihti hoogu ning püüab loogilisi seletusi leida ka suures osas juhuslikele nähtustele ja sündmustele, lisas Sepp. Sepp kirjutas, et see aga ei tähenda, et peaksime leppima oma ebatäiusliku, olematuid mustreid genereeriva mõistusega. Oleme võimelised paremaks, kui ainult oleme valmis teadlikult pingutama ja aju treenima, et see teeks kaalutlevaid ja ratsionaalseid otsuseid.
