Ameerika autonäitusel õrritavad publikut burleskistaarid

Betsy Rose. Foto: Paul Monkton

Tänavusel Ameerika autode näitusel on esimest korda programmi võetud burleskietendus, kus esinevad Miss Betsy Rose Suurbritanniast ja Fay Loren Hollandist.

Burlesk on teatraalne meelelahutus täiskasvanutele, mis koosneb tantsulise ja teatraalse liikumise ning striptiisi elemente kombineerivatest lühikestest etüüdidest. Burleskiesineja flirdib publikuga ja õrritab vaatajat pikantse huumoriga.

Autonäituse korraldaja Moonika Vahari sõnul on mujal maailmas burlesk autoüritustel juba väga levinud.

„Burleskiteema sobib väga hästi meie üritusega ja seega otsustasime selle ka oma kavva võtta. Esinejate valikul sai tehtud päris suurt tööd, soov oli saada tuntud ja tunnustatuid burleskitähti,” rääkis Vahar.

Betsy Rose ja Fay Loren

Tänavusel American Beauty autosõul esinev Miss Betsy Rose on üks Londoni prestiižsemaid burleskitare.Terma klassikaline välimus, professionaalne tantsuoskus ja pühendumine burleskile on ta viinud isegi West Endi näidenditesse. Ta on esinenud nii Briti kuninglikule perekonnale kui ka Itaalia maffiatele. Temast on kirjutanud näiteks Prantsusmaa Vouge ja Itaalia Playboy. Möödunud aastal valiti ta maailma burleskis 12. kohale, aasta enne seda Itaalia parimaks burleskiesinejaks ja 2014. aastal parimaks burleskitariks Londoni kabaree auhindadel.

Teine autonäitusel esinev burleskitar Fay Loren kandideeris tänavu koos MTÜ Burlesque Estonia juhi Affinity Starriga Horvaatias klassikalise burleski tiitlile. Tiitli võitis eestlane.

Affinity Starr nägi Fay Loreni esinemisi piilumisi, sest esinesid samas setis.

„Vintage burlesk selle kõige ehedamal kujul. Väga kena ja graatsiline tüdruk,” ütles Affinity Starr Fay Loreni esinemise kohta.

Vintage-burlesk ehk teisisõnu klassikaline burlesk on inspireeritud 1930.–50. aastate burleskitaridest, samas ka vanadest Hollywoodi filmidest.

„Kui neoburlesk rõhub kavas olevale jutustusele, siis vintage-burleskis on rõhuasetus pigem glamuursematel ja suursugusematel kostüümidel, kavad on pigem sensuaalsemad, võrgutavamad,” ütles Affinity Starr.

Kaks sajandit burleski

Burleski ajalugu ulatub 19. sajandi esimesse poolde, kui Londoni teatrites hakati etendama ooperite, näidendite ja ballettide lühendatud, palaganlikke või absurdimaigulisi versioone. Burleskietendused liitsid laulu, akrobaatikat, mustkunsti, koomikat, poliitilist satiiri ja eksootilisi tantse.

Tollel ajal olnud viktoriaanlik burlesk tekkis klassikalise teose ebakõlast või absurdsusest. Sagedasti esitati tolleaegsetes burleskietendustes Shakespeare’i.

Ameerikas hakkas burlesk kanda kinnitama 19. sajandi teises pooles. Algselt olid sealsed etendused väike osa Inglise viktoriaanlikust burleskist. Kui 20. sajandi alguses hakkas Inglise burleski populaarsus hääbuma, siis USAs liikus see tantsulise striptiisi suunas. 1930. aastate alguseks oli USAs palju burleskistaare ja -truppe, kelle esinemiste juurde kuulusid ka tuntud lavakoomikud ning estraadilauljad.

Burlesk sai uuesti hoo sisse 1990ndatel. Neoburlesk ehk tänapäevane burlesk on meelevaldne segu balletist, seltskonna- ja kõhutantsust, teatrist, pantomiimist, striptiisist, varieteest ja kabareest.

Erinevalt tavapärasest stiptiisist on burleskinumbrid enamasti teatraalsed loo jutustamised, mida esitab värvikas burleskikarakter. Burleskis on oluline roll visuaalsel esteetikal ja silmatorkavatel kostüümidel.

Burleskietendus on erootiline flirt publikuga ja vaatajate õrritav naerutamine. Strateegilised kohad jäävad burleskitaril kaetuks.