Lääne Elu esimene number ilmus 13. juulil 1989. Leht ilmus esialgu kaks korda kuus, juba samal aastal sai väljaandest nädalaleht ning seejärel kolm korda nädalas ilmuv maakonnaleht. Leht juurutas Eestis esimeste hulgas moodsaid ajakirjanduspraktikaid ja -väärtusi ning võitis aastatel 1992–1993 konkurentsisõja senise maakonnalehega Läänlane.
Lääne Elu toimetuses töötab praegu kuus ajakirjanikku, kes kirjutavad uudiseid, olemuslugusid ja arvamusi ning teevad fotosid nii paberlehte kui ka veebiportaali. Lääne Elu avas uudisteportaali 2011. aastal.
Lääne Elu katab praegu kogu maakonda, seades oma sihiks peale kohalike uudiste hoida lugejaid kursis ka tähtsamate Eesti ja maailma sündmustega.
Lääne Elu töö ei saa otsa
„Maakonna ajaleht ei saa ega tohigi minu meelest oma piirkonnas toimuvat lihtsalt pealt vaadata, vaid peab sekkuma. Paljude ajakirjanike õpetaja Marju Lauristini sõnul ongi ajakirjanduse roll panna üles liiklusmärke, kaardistada meid ümbritsevat maailma, anda käitumisjuhiseid. See on suur vastutus, nagu on suur õpetaja või lapsevanema vastutus, nagu on suur targema vastutus ja nagu on suur võimukandja vastutus rahva ees,“ kirjutas Lääne Elu üks asutajaist, riigikoguliige Andres Ammas lehe 4000. numbri ilmumise puhul tänavu mais.
Iseenesest on ajaloolise Läänemaa hoidmine Ammase sõnul Lääne Elul ammune hoiak. „Kui 1989. aastal alustasime, oli toimetuse moodustanud muinsuskaitsjate ettekujutus, et suudetakse olla uus oma leht ka Märjamaa, Vigala või Varbla lugejaile. Jõuga ja vägisi surusime lehte ajaloolise Läänemaa servaalade sõnumeid,“ meenutas Ammas.
„Eri tasandite otsustajail on praegu eeskätt küll hirm üleriigilise meedia ees – meid pandi suurde lehte! –, aga ka Lääne Elust on jälgitud põnevusega, mida leht arvab,“ nentis Ammas. „Järelevalve, et omavalitsus ei korrumpeeruks, jääb maakonnalehele, ja õnneks on alati kohapeal inimesi, kes ebaõigluse, ebaaususe, silmakirjalikkuse vastu välja astuvad. Nii et praeguse, iseenesest vajaliku, ent kohati käpardlikult teostatud haldusreformi järel vajadus sõltumatute väljaannete järele ainult kasvab. Lääne Elu töö ei saa otsa. Lõppude lõpuks on kogu haldusreformi põhiküsimus, kas see reform ikka aitab oma rahvast rohkem valgustada või hoopis ääremaastada.“
Lääne Elu peatoimetajad
- 1989–1995 Andres Ammas
- 1995–1997 Urmas Lauri
- 1997–1999 Andres Ammas
- 1999–2003 Lehte Ilves
- 2003–2006 Tarmo Õuemaa
- 2006–2009 Urmas Lauri
- 2010–2014 Ivar Soopan
- 2014-… Andrus Karnau
Palju õnne!