Eesti eesistumine on kui Porsche juhtimine

 Foto: Andrus Karnau

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine on kui laenatud luksusauto Porsche juhtimine, algul hirmutav, seejärel nauditav ja lõpuks pisarateni pettumust põhjustav.

Võrdluse Porschega tõi üks Eesti ajakirjanikega Brüsselis kohtunud euroametnik.

Eesti eesistumine kestab pool aastat, juulist detsembrini. Porsche võtmed ulatatakse 29. juunil Tallinnas, kus eesistumise algust tähistab europarlamendi ja Euroopa Komisjoni volinike visiit. Rahvale on lõbustuseks kontsert. Võtmed tuleb aga ära anda detsembri lõpus. Siis jääb tühi tunne, nagu siis, kui sportauto võtmeist ootamatult ilma jääd. Võrdlus Porschega sobib ka seetõttu, et väikesel liikmesriigil on Euroopa Liidu Nõukogu juhtides kerge kaotada initsiatiiv mõnele suurele riigile: Saksamaale või Prantsusmaale. Selle eest hoiatas üks Eesti ajakirjanikega kohtunud Hollandi diplomaat.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis korraldas riigikantselei sel nädalal umbes 15 Eesti ajakirjanikule Brüsselis terve hulga kohtumisi, millest enamiku puhul seadsid oma kogemusi ja teadmisi jaganud diplomaadid ja ametnikud tingimuseks, et neid ei tsiteerita nimeliselt. Kolmapäeval oli Brüsselis Eesti valitsus peaaegu täies koosseisus, vaid haridusminister Mailis Reps jäi kodumaale, sest lapseootus ei lubanud tal reisida. Ministrid pidasid Eesti esinduses istungi, kinnitasid Eesti eesistumise programmi ja andsid Tallinnast kohapeale lennutatud ajakirjanikele pressikonverentsi. Hiljem astus peaminister Jüri Ratas koos Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeriga ja digivoliniku Andrus Ansipiga veel kord lühidalt ajakirjanike ette. Siis olid kohal ka teiste riikide leheneegrid.

Ratase-Ansipi-Junckeri lühike pressikonverents oli kui õpikunäide, kuidas meedias tähelepanu leida, meelde jääda ja selle abil lõpuks ka võimukoridorides oma tahtmine saada. Üks ajakirjanik küsis, mis saab siis, kui britid ei hakkagi lahkumiskõnelusi pidama. Juncker kostis selle peale, et Brexiti kõnelused pole veel alanud. Ratas rääkis midagi sellest, et Euroopa Liit peab näitama tegudega, et on osa kodanike igapäevaelust. Siis haaras sõnajärje Ansip ja teatas, et kui britid lahkumiskõnelustelt välja jalutavad, on sel tõsised tagajärjed. Jutt läheb loomulikult tema ühe põhiteema, rändlustasudest vaba mobiilside peale. „Praegu võidavad kõik Suurbritannia elanikud sellest, et juunis kaovad roamingutasud Euroopa Liidus, aga mis sellest edasi saab, see sõltub läbirääkimistest Euroopa Liiduga,” ütles Ansip. Ja nii edasi ehk ühe lihtsa näitega peaks kõik ajakirjanikud aru saama, et kui britid lahkumiskõnelustel perutama hakkavad, pole neil Euoopa Liidult halastust loota.

Eesti eesistumise programm on valmis, aga avaldatud seda pole. Programmi koostamine on ka üsna mõttetu, sest enamik teemasid tuleb üle varasemate eesistujate ajast, samuti dikteerib päevapoliitika oma. Poliitilise deklaratsioonina on see programm kahtlemata mõjus ja tähtis. Üks teema, mida Eesti ajada tahab, on digimajandus ja -õigused. Digitaalne ühisturg, andmete vaba liikumine ning tosin ja enam alateemat. Eesti eesistumise aja kõige tähtsam teema on Brexit. Euroopa Komisjon on küll määranud sellega tegelema prantslasest eriesindaja Michel Barnier’, kuid läbirääkimiste seisukohti peab kooskõlastama liikmesriikidega ikkagi eesistuja.

Teine teema on põgenikekriis. Eesistuja esimene kohustus on hakkama saada kriisidega. Alles siis tuleb muu. Euroopa Komisjoni ametlik seisukoht on praegu see, et Euroopa Liit jätkab 27 liikmega ühenduse ülesehitamist. Nii et siis tulevad digiteemad, keskkonnavaldkond on väga tähtis, sest saastekvootide uutes piirnormides aastani 2030 tuleb lähiajal kokku leppida. Kusagil taamal on veel Kreeka võlad ja Vene sanktsioonid, mida uleb iga kuue kuu järel uuendada. Nagu ütles üks Brüsseli kõrge ametnik, siis nii kaua kui Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Prantsusmaa toetavad Venemaa-vastaseid sanktsioone, õnnestub kahtlevaid ja kõhklevaid euroliidu riike samuti veenda nõustuma sanktsioonide pikendamisega.

Eestil tuleb eesistujana tegelda populismi kasvuga Euroopas. Kuigi Prantsusmaa presidendi- ja Hollandi parlamendivalimistel pole Euroopa Liidu ja NATO vastased olnud edukad, on äärmuslaste toetuspind endiselt suur ja oht stabiilsusele kuhugi kadunud. Kui üks õigusakt on Euroopa Liidu menetluses umbes kaks ja pool aastat, keerukamail juhtudel ka rohkem, siis ühe pooleaastase perioodiga on revolutsiooni teha keeruline. Küll aga on selge, et eesistujal on suur mõju teemade käsitlemisel, teemade päevakorda panekul ja kompromisside otsingul. Eriti just viimastega.

Euroopa Liidu Nõukogu on üks tasakaalu mehhanism koos Euroopa Parlamendiga, mis peab rahvusriikide huve esindama Euroopa Komisjoni vastukaaluna. Kuna jõukeskusi on kolm, Euroopa Liidu liikmeid 28 või faktiliselt 27, tulebki otsida lakkamatult kompromisse. Eesistuja töö ongi leida kompromiss. Euroopa Liidu ametnikel on isegi telefoniäpp, millega arvutada, kas hääled on koos ühe või teise eelnõu arutamisel.

Sellistel kõnelustel on aga tähtsam enamusest mõjukas vähemus, kes saab kokkuleppe nurjata. Eesti on olnud oma huvide kaitsmisel mõnes teemas üsna edukas. Ennekõike on olnud Eesti majandusel probleeme keskkonnanõudeid sätestavate eelnõudega. Nii on Eesti kaitsnud oma põlevkivitööstust karmimate keskkonnanõuete eest edukalt. Aga ka tuleva kuu keskel jõustuvas lisatasuta mobiilikõnede ja -internetipaketis on Eesti läbirääkijail oma märkimisväärne panus.

Euroopa Liit on mitmekihiline. Kõige all tegutsevad ametnikud-eksperdid, kõrgemal kõrgemad ametnikud, seejärel juba liikmesriikide suursaadikud, ministrid ja valitsusjuhid, oma roll on europarlamendi liikmeil. Otsused sünnivad mitmekihilises tordis, kus on palju mõjutajaid. Vajalik on kõigi liikmesmaade nõusolek ja kui muu ei aita, siis sulguvad suursaadikud või ministrid või riigijuhid tõlkide ja protokollijateta koosolekuruumi, kust otsuseta välja ei tulda.

Nagu ütles üks Eesti diplomaat, siis oma riigi huvide kaitsel on kõige tähtsam aktiivselt ühisosa otsida. Lihtsalt nurka jäädes ja vastu olles on kaotus kindel. Üks Euroopa Komisjoni kõrge ametnik ütles, et Eestilt oodatakse efektiivset eesistumist. Väikese riigina on meil selleks paremad eeldused kui suurtel riikidel. Kõige tähtsam on aga teha oma tööd säravalt. Nagu Ansip Junckeri ja Ratase vahel.