Selline nägi Soolu avariiauto välja pärast traagilist, kaasreisija surmaga lõppenud õnnetust. Foto: Urmas Lauri
Juhi ränk haigushoog, igivanad rehvid, avariiremondi käigus asendamata jäetud turvapadjad, rikkis pidurid – traagiliste avariide süvauurimisel kooruvad välja liiklusõnnetuste põhjused, millest võimud peaksid tegema vajalikud järeldused, et tulevikus sarnaseid tragöödiaid ära hoida.
14. aprillil kell 11.35 sõitis 46aastane naine Järvamaal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 134. kilomeetril kõrvalteelt Opel Vectraga ette peateel liikunud veoautole Scania. Naine hukkus kohapeal.
***
13. aprillil kell 6.55 kaotas 53aastase mehe Ford Transit Lääne-Virumaal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 163. kilomeetril juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Toyota Avensisega, mida juhtis juhtimisõiguseta 33aastane mees. Transiti juhi kõrval sõitnud 45aastane naine hukkus sündmuskohal.
***
6. aprillil kell 2.37 kaldus 21aastase mehe Mercedes-Benz E 280 Läänemaal Oru-Soolu-Jalukse maanteel lauges kurvis teelt välja ja rammis puud. 29aastane kaassõitja hukkus sündmuskohal.
Kui siiani selgitas uurimiskomisjon välja vaid Tallinnas ja Harjumaal juhtunud hukkunute ning viie ja enama vigastatuga liiklusõnnetuste põhjused, siis sellest aastast uuritakse kõiki riigis juhtunud üliraskeid avariisid. Avariiuurijatele toob see tööd juurde mitu korda rohkem, sest senise paarikümne asemel peab aastas välja selgitama 70-80 raske õnnetuse asjaolud.
Nähtav vaev läheb asja ette, sest nagu artikli algusest näha, ongi viimase paari kuu liiklustragöödiad juhtunud mujal kui pealinnas ja selle ümbruses. „Mõne kuuga on selgunud, et pilt on nüüd hulga terviklikum ja objektiivsem,” kinnitab uurimiskomisjoni juht, Maanteeameti (MNT) liiklusekspert Villu Vane. „Purjus juhid, ogarad kihutajad, turvavööta sõitjad ja vales kohas teele jooksvad jalakäijad – need põhjused jäävad ilmselt alati,” nendib ta.
Küll on aga tänu Põhja-Eestist kaugemale vaatamisega lisandunud uusi valupunkte, millega siiani liiklusohutuse suurendamise vallas tegeldi pigem niiöelda sisetunde ja teoreetilise teadmise põhjal.
„Pole saladus, et Tallinnas ja Harjumaal sõidetakse uuemate-paremate autodega, mille puhul pole näiteks liiga vanade rehvide probleem esile tõusnud. Tänavu on mujal Eestis aga juhtunud juba kaks õnnetust, milles oli selge roll igivanadel rehvidel. Ühel juhul olid autol all 12, teisel koguni 15 aastat vanad rehvid, mille haardevõime libedal teel on praktiliselt olematu, kuigi mustrisügavus võis isegi normile vastata ja ka naastud võisid rehvis alles olla. Vahel piisab õnnetuse esilekutsumiseks aga vaid valest rehvirõhust, kui näiteks ühes rehvis on 2,2-, teises aga 1,5baarine rõhk,” ütleb Vane.
Teine ja vast isegi olulisem teemadering on seotud juhtide tervisliku seisundiga. Tänavu juhtunud 16 üliraskest avariist kolme põhjustamisel oli selge seos tervisega.
Lisaks osaleb õnnetustes aina enam eakaid juhte, mis on märk sellest, et teatud vanuses ei saa inimene lihtsalt autojuhtimisega enam hakkama. Samas ei paista perearstid tervisetõendit andes patsiendi tervist kuigi tõsiselt kontrollivat.
Aastaid (vist juba ligi 10) räägitud mure, millest Autolehtki on kirjutanud (AL 46/2016, 15/2017), on ka nurgatagune avariiremont, mille käigus sageli jäetakse raha kokkuhoidmiseks auto turvavarustus taastamata.
Loe pikemalt selle nädala Autolehest.